“Kommunistid... Maailmalõpp...”

Suvel 1929 hakkasid Peipsi ääres Meeksi kandis ringi käima maailmalõpu kuulutajad. Ühel päeval koputasid nad Aravu külas elava Rudolf Rämsoni kodu uksele. Kui Rudolf ukse avas, nägi ta tundmatuid naisterahvaid. Need pakkusid talle raamatuid müüa, seletades, et varsti tuleb maailmalõpp ja neis raamatuis on kirjas, kuidas enne maailmalõppu elama ja olema peab. Rudolf ei lasknud end veenda. “Mina neid raamatuid ei ostnud ja suhtusin kõige selle peale ükskõikselt.”

Möödus mõni kuu ja jälle koputati Rudolfi uksele. Nüüd oli seal kolm meest. Nad rääkisid, et Narvas elav prohvet Marie Normann ja tema jünger August Kasvandik on saatnud neid maad mööda rändama. “Maailmalõpp saabub kindlasti 1933. aastal. Enne seda aga tulevad Eestisse vene kommunistid ja hävitavad kogu Eesti ära,” ütlesid mehed Rudolfile.

Rudolfil läksid põlved nõrgaks. “Kommunistid... Maailmalõpp... Mida siis...”

Mehed aga jätkasid. “Nii et ei maksa sul oma majapidamist siin alles hoida, müü aga kõik maha.”

“Kuhu ma siis lähen?” küsis Rudolf, kelle mõte liikus kohe oma naise Anna ja viie lapse peale.

“Mine elama Rakverre või Narva – ainult need linnad jäävad hävitusest terveks. Kuni maailmalõpuni tuleb sul aga koos meiega palvetada ja ilma vara kogumata elada.”

Eliase ja Adamsoni – nii olid meeste nimed – jutt Rudolfile mõjus. Kui maailmalõppu kuulutanud naisterahvaste üle pidas ta peenikest naeru, siis nüüd jäi ta uskuma. Kuud möödusid ja Rudolfi usk aina süvenes. Kuni kevadel langetas ta otsuse. Õigemini nad langetasid, sest maailmalõppu ja selle kuulutajat prohvet Normanni uskus ka Rudolfi küljeluu Anna.

“1930. aasta mai kuul müüsin oma maja ja inventari 300 krooni eest ära, kuna nende tõeline väärtus oli umbes 1500 krooni,” meenutas Rudolf hiljem. Seejärel kolis ta ühes perega Rakveresse, alguses sugulaste juurde. Raha, mis tal oli, selle andis Rudolf August Kasvandiku kätte.

Maailmalõpu ootamine ja sellega seotud vapustused keerasid Rudolfi elu sassi. Tema abielu läks lõhki. “1930. aasta sügisel läksin mina Rakverest ära Räpina valda. Minu naine läks Narva Normanni juurde, kuhu ka minu lapsed olid saadetud.” Sellest alates ei teadnud Rudolf oma laste saatusest enam midagi.

Politsei ega kohus ei aidanud

Märtsis 1932 siirdus Rudolf Rakvere kriminaalpolitseisse ja rääkis oma loo ära. Ta oli mõistusele tulnud ja aru saanud, et mingit maailmalõppu ei tule. Paraku oli juba hilja – Rudolfi pere ja kodu olid läinud. Kriminaalassistendile jättis mees kohtlase mulje. “Rudolf Rämson on väga kõva kuulmisega, räägib pudikeelt ja setu murrakut, mispärast tema seletuse üksikasjadest raske arusaada,” märkis politseinik toimikusse.

Politsei kuulas kõik asjaosalised üle. Selgus, et maailmalõppu ootavaid ja oma kodu maha müünud hulle oli veelgi – nende seas ka Rudolfi sugulane Jaan Rämson. “Marie Normann on prohvet, kelle läbi antakse suuremad sündmused rahvale teada. August Kasvandik paneb Marie Normanni ilmutused trükki. Normanni ilmutuste järele on maailmalõpp 1933. aastal. Enne maailmalõppu tuleb suur maailmasõda, kus tuleb metsaline ja valeprohvet,” rääkis Jaan “tähtsast” ilmutusest politseiuurijale. Ka Jaan oli oma maja maha müünud ja Rakverre kolinud.

Rudolfi hullutaja Hans Elias ei salanud politseis midagi. “Soovitasin Rämsonil oma varandus jumalale ohverdada. Rämson müüski oma varanduse ja kolis Rakverre. Et Marie Normanni raamatuis on öeldud, et Venemaa alustab uut sõda ja selle järele hävitatakse inimesed 1933. aastal tulega – rääkisin ka sellest Rämsonile.” Tunnistajaid oli teisigi. Johannes Pikk jutustas ülekuulajale, kuidas tema naisevend ära pöörati. “Minu naisevend Eduard Lambing on kah Normanni järelkäija. Lambingi jutust olen aru saanud, et maailma lõpp on lähedal ja Venemaalt tuleb metsaline, s.o. kommunistid ja hävitavad Eesti.”

Kurja juur prohvet Marie aga eitas kõike. “Mina pole rääkinud, et enne 1933. aastat tulevad Venemaalt kommunistid ja hävitavad Eesti ära ja et sellepärast ei maksa oma majapidamist jätkata, vaid tuleb kõik ära müüa.” Ta koguni väitis, et hoopis Rudolfi lapsed olid need, kes sundisid oma isa maja maha müüma. “Rämsoni vanem tütar Hilda rääkis mulle, et nemad tahavad, et vanemad müüksid ära maja, sest isa palju joovat.” Küll aga kinnitas prohvet ka politseis, et 1933. aastal saabub maailmalõpp.

30. septembril 1932 otsustas Tartu rahukohtunik, et “siin pole tegemist kriminaalkorras karistatava kelmuse ega pettusega, sest tavalise ettevaatuse juures Rämson ei oleks eelpooltähendatud juttude mõjul oma varanduse ära müünud”. Lolle ei kaitse ka seadus.

Artikkel põhineb Eesti Riigiarhiivi materjalidel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena