Kuidas ehitati üles Eesti riigikaitse? KRONOLOOGIA
1990
17. veebruar Järvakandis taastatakse rahvaalgatuse korras Kaitseliit, millega algab rahvusliku riigikaitsesüsteemi taasloomine.
1991
20. august Taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus.
3. september Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab moodustada kaitsejõud ja kehtestab üldise kaitseväeteenistuse kohustuse.
14. oktoober Nõukogude armee teenistusest lahkunud Ants Laaneots määratakse Kaitsejõudude Peastaabi ülema kohusetäitjaks.
31. oktoober Vabariigi valitsuse korraldusega taasluuakse kaitseväe juhtorganina Kaitsejõudude Peastaap.
9. detsember Algavad esimesed ohvitseride kursused, mis panevad aluse noorema põlvkonna ohvitserkonna kujunemisele. Teiste seas on osalejaks hiljutine ajalootudeng Riho Terras.
1992
24. jaanuar Kahekuulisele allohvitseride õppekogunemisele kutsutakse esimesed 100 reservväelast.
27. jaanuar Ülemnõukogu võtab vastu kaitseteenistuse seaduse, millega muuhulgas sätestatakse ajateenistuse pikkuseks 18 kuud.
24. veebruar Vabaduse väljakul toimub esimene Eesti kaitsejõudude paraad pärast taasiseseisvumist.
18. märts Esimeste kaitseväe väeosadena taasluuakse Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon ja Kalevi üksik-jalaväepataljon.
13. aprill Ülemnõukogu otsustab luua kaitseministeeriumi.
18. juuni Esimese taasiseseisvumisjärgse kaitseministrina nimetatakse ametisse Ülo Uluots.
22. juuli Valitsus kinnitab kaitseministeeriumi esimese põhimääruse.
29. juuni Soomes alustatakse Eesti kaadrikaitseväelaste koolitamist.
12. oktoober Sisekaitseakadeemia Kaitsekolledžis alustatakse ohvitseride ettevalmistamisega.
21. oktoober Ametisse astub esimene taasiseseisvumisjärgne põhiseaduslik valitsus eesotsas Mart Laariga, kaitseministriks saab Rootsi reservohvitser ja ajaloolane Hain Rebas.
1993
7. jaanuar Kaitseminister Hain Rebas kirjutab Iisraeli firma TAAS-IMI asepresidendiga alla sõjaväevarustuse ostu suurlepingu. Kauba eest tasutakse kaheksa osamaksega kuni 2000. aastani. Tehingu hind on 49 miljonit dollarit, millele lisandub 11,4 miljonit intresse pika maksegraafiku tõttu. Kokku tarnitakse Eestisse varustust 12 000mehelise üksuse tarvis. Sellega saab Eestist esimene riik endisest NSV Liidust ja kogu endisest idablokist, kes relvastub lääne relvatüüpide ja NATO standardlaskemoonaga.
17. märts Riigikogus kukub läbi esimeste riigikaitse põhialuste kinnitamine, seetõttu puudub Eestis veel mitmel järgneval aastal ametlik kaitsekontseptsioon.
4. mai Riigikogu kinnitab kaitseväe juhatajaks USA armee erukoloneli Aleksander Einselni, kellele peatselt antakse kindralmajori aukraad.
17. mai Eestisse saabub esimene kogus Iisraeli firmalt TAAS ostetud relvi.
25. juuli – 2. august Konflikt Läänemaa Vabatahtlike Jäägrikompanii allumatuse pärast. Paldiskisse ümberpaigutatud jäägrid teatavad protestiks halbade olmetingimuste vastu, et nende väeosa lahkub kaitsejõudude koosseisust. Valitsus saadab jäägrikompanii laiali. Jäägrid keelduvad korraldusele allumast ning naasevad Pullapääle. Järgnevatel päevadel koguneb Pullapääle palju jäägrite poolehoidjaid, sealhulgas poliitikuid.
5. august Hain Rebas vabastatakse seoses jäägrikriisiga kaitseministri ametist, uueks kaitseministriks saab Jüri Luik.
1994
Jaanuar Iisraelist Tallinna saabunud relvapartii seast leitakse halvas seisukorras Nõukogude päritolu õhutõrjekahureid. Peatselt tarnib TAAS-IMI Eestile tasuta topeltpartii uhiuusi õhutõrjekahureid, kuid vahejuhtum jääb Eesti esimest suurt relvahanget varjutama veel aastateks.
7. jaanuar Välisministriks saanud Jüri Luige vahetab kaitseministri ametis välja Indrek Kannik.
3. veebruar Välisminister Jüri Luik kirjutab Brüsselis alla NATO rahupartnerlusprogrammi (PfP – Partnership for Peace) raamlepingule, millest saab nii-öelda tüüpprojekt koostööks NATOga.
9. märts Riigikogu võtab vastu kaitseväeteenistuse seaduse, millega muuhulgas sätestatakse ajateenistuse pikkuseks 12 kuud.
28. juuni Kaitseministriks saab Enn Tupp.
31. august Viimased Vene väed lahkuvad Paldiski kaudu Eestist. 55 aasta järel pole Eestis võõrvägesid.
13. september Otsustatakse luua kolme Balti riigi ühine jalaväepataljon BALTBAT.
28. september Riigikogu võtab vastu “Sõjaaja riigikaitse seaduse”, mis sätestab riigikaitse korralduse sõja ajal ja on üks esimesi põhiseadusest tulenevaid riigikaitsealaseid seadusi.
1995
6. veebruar Riigikogu võtab vastu “Rahuaja riigikaitse seaduse”, mis sätestab riigikaitse korralduse ja juhtimise.
13. veebruar Riigikogu võtab vastu Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seaduse, mille alusel hakkab toimuma rahvusvaheline koostöö ja välismissioonid.
Märts Algab Eesti kaitseväe esimene välisoperatsioon. Jalaväerühm Estpla-1 osaleb operatsioonil Horvaatias Taani pataljoni DANBAT koosseisus.
17. aprill Pärast Riigikogu valimisi astub ametisse Tiit Vähi valitsus. Kaitseministriks saab Andrus Öövel, kes esimese taasiseseisvumisaegse kaitseministrina püsib selles ametis kuni järgmiste valimisteni.
6.–9. juuni Eesti merevägi osaleb Teise maailmasõja järel oma esimesel rahvusvahelisel õppusel Taani väinades.
19. detsember Riigikogu vabastab erimeelsuste tõttu kaitseministriga ametist kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einselni.
1996
23. jaanuar Riigikogu kinnitab kaitseväe juhatajaks kolonel Johannes Kerdi.
10. aprill Teenistust alustab Eesti rahuvalveüksus ESTPLA-3 Taani pataljoni koosseisus NATO rahutagamismissioonil IFOR Bosnias ja Hertsegoviinas.
7. mai Riigikogus kinnitatakse esimene riigikaitset eesmärgistav dokument “Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad”, kus esimest korda fikseeritakse riiklik eesmärk ühineda NATOga ja esitatakse riigikaitse ülesehituse üldised põhimõtted: riigikaitset arendatakse kahel teineteist täiendaval ja omavahel seotud suunal – iseseisva kaitsevõime loomine ja rahvusvaheline riigikaitsealane koostöö.
14. augustil Aleksander Einseln, Enn Tarto ja Arnold Rüütel teevad nn kolme mehe ettepaneku, milles pakutakse välja sõlmida Balti julgeoleku pakt, mis sisaldab Eesti, Läti ja Leedu sõjalise liidu väljaarendamist. Ettepanek ei leia toetust.
20. november Esimene Eesti üksus ESTCOY suundub operatsioonile Liibanoni, et alustada teenistust ÜRO rahuvalvemissioonil UNFIL Norra pataljoni koosseisus.
1997
23. jaanuar Lahingukoolis algab esimene vabatahtlike reservohvitseride kursus. Esimeste kursuste lõpetajad asutavad sama aasta suvel auastmete omandamise järel Eesti Reservohvitseride Kogu.
Märts Eesti kaitseväelased osalevad ÜRO vaatlusmissioonil (UNTSO) Lähis-Idas.
18. august Kaitseväe Lahingukoolis korraldatakse esimesed ajateenijate reservohvitseride kursused.
11. september Õppusel “Vilets elu” hukkub Kurkse väina ületamisel 14 kaitseväelast.
11. juuli Pakri poolsaarel ja Ämari lennuväljal algab esimene rahvusvaheline õppus Eesti territooriumil Baltic Challenge.
1998
17. märts Rahvusliku sõjakoolina asutatakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
28. august Koostöös Balti riikidega luuakse rahvusvaheline miinitõrjeeskaader BALTRON.
1999
25. veebruar Tartus avatakse NATO riikide toel Balti riikide ühine kõrgem sõjaväeline õppeasutus Balti Kaitsekolledž.
25. märts Mart Laari teise valitsuse kaitseministriks saab Jüri Luik. Valitsus seab riigikaitse ja NATO liikmeks saamise selgeks prioriteediks. Riigikaitsekulutused soovitakse siduda kahe protsendiga SKTst.
Juuli Kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kert asub aastaks õppima USAsse. President Lennart Meri määrab tema kohusetäitjaks kolonel Urmas Roosimägi ja poole aasta pärast kolonel Märt Tiru.
21. september Valitsus kiidab heaks ja esitab NATO-le esimese Eesti NATO liikmelisuse saavutamise aastaprogrammi, mis on põhjalik, konkreetsete ja mõõdetavate tähtaegadega riigikaitse arendamise kava, kus riigikaitse on seotud ka teiste valdkondadega.
1. november Esimene üksus ESTPATROL-1 alustab osalemist operatsioonil Kosovos.
Oktoober Soome eeskujul alustatakse kõrgemate riigikaitsekursuste korraldamist, millest kujuneb kaks korda aastas toimuv riigikaitset kui tervikvaldkonda käsitlev kõrgelt hinnatud koolitus. Kursustel osalevad riigikogu liikmed, kõrgemad riigiametnikud ja sõjaväelased, omavalitsuste, äriettevõtete ja ühiskondlike organisatsioonide liidrid, ajakirjanikud, usu- ja kultuuritegelased.
2000
14. märts Riigikogu võtab vastu uue kaitseväeteenistuse seaduse, millega pole tudengid enam vabastatud ajateenistusest.
25. juuli Valitsus sätestab ajateenistuse pikkuseks 8 ja 11 kuud.
28. august Riigikogu vabastab president Lennart Meri ettepanekul ametist USAst õpingutelt naasnud kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kerdi. Otsustavaks saab riigikogu opositsionääri Tõnu Kauba väidetavalt kogemata vabastamise poolt antud hääl.
21. september Riigikogu nimetab uueks kaitseväe juhatajaks piirivalveameti peadirektori kontradmiral Tarmo Kõutsi.
2001
28. veebruar Valitsus kinnitab sõjalise kaitse strateegilise kava, milles antakse juhised ja kehtestatakse prioriteedid Eesti kaitsejõudude sõjaliste võimete arendamisel.
21. märts Luuakse kiirreageerimisvõimega elukutseline Scoutspataljon.
15. oktoober Rootsi riigi ja kaitseväe esindajad annavad kaitseväele üle jalaväepataljoni varustuse.
20. detsember Õpingud lõpetavad esimesed KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kadetid.
2002
21. jaanuar Mart Laari teine valitsus lahkub ametist. Siim Kallase valitsuse kaitseministriks saab Sven Mikser.
22. veebruar Avatakse kaitsejõudude peastaabi uus hoone endises sõjaväehaiglas Juhkentali tänaval.
2. september Eestis toimub Balti pataljoni ühisõppus Baltic Eagle.
21. november Eesti saab Praha tippkohtumisel kutse liitumisläbirääkimistele NATOga.
2003
12. veebruar Riigikogu võtab vastu rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse.
10. aprill Pärast Riigikogu valimisi saab Juhan Partsi valitsuse kaitseministriks Tartu endine abilinnapea Margus Hanson.
13. mai Keskpolügoonil ja Lääne-Virumaal algab esimene suurõppus Kevadtorm, mille eesmärk on harjutada üksuste koostööd jalaväebrigaadi raames ning hinnata eri väljaõppekeskuste võitlejatest koosnevat reservpataljoni. Õppus on ühtlasi reservi arvatavate ajateenijate küpsuseksam.
13. märts Esimese Kaitseväe üksusena alustab Afganistanis tegutsemist demineerimismeeskond.
21. aprill Kellavere mäel avatakse kolmedimensiooniline kaugulatusega õhuseireradar TPS-117, mis on oluline osa Balti riikide ühisest õhuseiresüsteemist BALTNET.
20. juuni Eesti jalaväerühm ESTPLA 7 lendab operatsioonile Iraagis rahvusvahelise korpuse koosseisus.
26. september Piduliku rivistusega lõpetatakse Balti riikide ühise jalaväepataljoni BALTBAT tegevus.
2004
28. veebruar Iraagis langeb nooremseersant Andres Nuiamäe.
29. märts Eesti saab NATO liikmeks, NATO liikmena on Eestil esimest korda ajaloos selge julgeolekutagatis. NATO lennukid alustavad Eesti õhuruumi valvamist.
25. oktoober Operatsioonil Iraagis langeb vanemveebel Arre Illenzeer.
22. november Kuna koos temalt varastatud portfelliga läheb kaduma riigisaladus, vabastatakse ametist kaitseminister Margus Hanson. Uueks kaitseministriks saab diplomaat Jaak Jõerüüt.
2005
4. mai Eesti Mereväe lipulaev Admiral Pitka asub teele, et alustada esimese Eesti üksusena teenistust NATO reageerimisjõudude koosseisus.
19. aprill Eestisse jõuavad esimesed Soomest hangitud soomukid Sisu XA-180.
26. september Jaak Jõerüüt esitab tagasiastumisavalduse põhjendusega, et tema alluv, sõjamuuseumi direktor Indrek Tarand, kandis televisiooni ja raadio vahelisel jalgpallimatšil T-särki kirjaga “Kommarid ahju!”.
10. oktoober Uueks kaitseministriks saab Jürgen Ligi.
2006
21. mai Esimene jalaväeüksus ESTCOY-2 suundub operatsioonile Afganistani.
31. oktoober Kaitseminister Jürgen Ligi tühistab ametist lahkuva kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi käskkirja, mille kohaselt ei allu välismissioonidel olevad kaitseväe üksused mitte maaväe ülemale, vaid kaitsejõudude peastaabi ülemale.
5. detsember Riigikogu nimetab uueks kaitseväe juhatajaks kindralmajor Ants Laaneotsa.
2007
28. veebruar Kaitseministeerium sõlmib Prantsuse ettevõttega MBDA ja Rootsi ettevõttega SAAB hankelepingu kaitseväele lühimaa-õhutõrjesüsteemi Mistral hankimiseks. Miljardikroonine hange on suurim seni Eesti poolt sõlmitud relvastusleping.
5. aprill Pärast Riigikogu valimisi saab Andrus Ansipi teise valitsuse kaitseministriks Tartu ülikooli endine rektor Jaak Aaviksoo.
23. juuni Operatsioonil Afganistanis langevad seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks.
5. juuli Miinisadamas sildub Eesti esimene Sandown-klassi miinijahtija Admiral Cowan.
2008
14. mai Brüsselis kirjutatakse alla NATO kooperatiivse küberkaitse keskuse loomisele.
23. mail Vanemveebel Ivar Brok sureb Afganistanis juhtunud õnnetuses saadud vigastustesse.
19. juuni Riigikogu võtab vastu kaitseväe korralduse seaduse, mis on viimane põhiseaduses ettenähtud riigikaitsealane seadus.
21. september Kaitsepolitsei vahistab endise kõrge riigiametniku Herman Simmi, kes on aastaid edastanud Vene luurele riigisaladusi, olles ise kaitseministeeriumis riigisaladuste hoidmise eest vastutav. Simm mõistetakse 2009. aasta alguses riigireetmises süüdi ja läheb 12 aastaks vangi.
21. detsember Jõuab koju viimane Iraagis teeninud jalaväerühm ESTPLA 17.
2009
1. jaanuar Hakkas kehtima kaitseväe korralduse seadus, millega kaitsevägi muutub ühtseks riigiasutuseks.
22. jaanuar Vabariigi valitsus kiidab heaks sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009–2018, mis paneb esimest korda paika sõjalise riigikaitse arendamise põhisuunad järgmiseks kümneks aastaks.
15. juuni Afganistanis langeb veebel Allain Tikko.
23. august Afganistanis langevad veebel Eerik Salmus ja seersant Raivis Kang.
15. detsember Afganistanis langeb nooremseersant Kristjan Jalakas.
2010
10. veebruar Kosovost jõuab koju viimane üksus ESTRIF-6.
30. august Operatsioonil Afganistanis langeb nooremseersant Herdis Sikka.
12. november Esimene laevakaitsemeeskond asub teele operatsioonipiirkonda Adeni lahes.
24. november Männikul esitletakse kaitseväele hangitud soomukeid Sisu XA-188.
30. detsember Valitsus kinnitab uue riigikaitse strateegia, mis käsitleb riigikaitset laiemana puhtsõjalisest kaitsest, määratledes riigikaitse peamiste suundadena sõjalise kaitse, tsiviilsektori toetuse, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku tagamise, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise ja psühholoogilise kaitse.
2011
6. aprill Pärast Riigikogu valimisi saab Andrus Ansipi valitsuse kaitseministriks Mart Laar.
13. aprill Riigikogu võtab vastu presidendi algatatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu. See kaotab põhiseadusest kaitseväe juhataja ametisse nimetamist reguleerivad sätted, millega korrastatakse riigikaitse juhtimist. Kui seni nimetas kaitseväe juhataja ametisse riigikogu presidendi ettepanekul ning kaitseväe juhtkonna president valitsuse ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul, siis edaspidi nimetab kaitseväe juhataja ja kaitseväe peastaabi ülema ametisse (ja vabastab) valitsus kaitseministri ettepanekul, kuulates ära riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Loobutakse kaitseväe ülemjuhataja mõistest.
5. detsember Uue kaitseväe juhatajana asub ametisse brigaadikindral Riho Terras.
2012
14. mai Kaitseministriks saab Urmas Reinsalu. Eelmine kaitseminister Mart Laar lahkub ametist pärast teda tabanud insulti.
13. juuniRiigikogu kiidab heaks uue kaitseväeteenistuse seaduse, mis korrastab tegevväelaste, ajateenijate, reservväelaste ja asendusteenistuslaste igapäevast teenistust ja teeb võimalikuks naiste ajateenistuse. See hakkab kehtima 1. aprillist 2013.
