Euroopa Liit 2013
Euroopa Liidu kajastamise – seda teavad kõik teemaga tegelenud ajakirjanikud – teeb raskeks asjaolu, et tegemist on protsessiga, harva saabub hetki, mil keegi saab kaksteist punkti ja keegi nulli. Sestap visandagem siin kümme peamist (subjektiivse arvamuse järgi loomulikult) sündmust või arengut, mis 2013. aastal juhtuvad.
Horvaatia saab ELi liikmeks.
2013. aasta juulist on Euroopa Liidus 28 liiget. Horvaatia tulek ELi perre tähendab, et Euroopa ajaloolisel murelapsel Balkanil võib olla vähem probleeme ja rohkem stabiilsust. Hea märk on seegi, et piiri üle vaielnud Sloveenia ja Horvaatia suutsid erimeelsused lahendada ja Sloveenia-Horvaatia piir pole enam ELi välispiir. Arvestades, et paljud sloveenid sõitsid puhkama Horvaatiasse ja vastupidi.
Saksamaa liiduvalimised
2013. aasta sügisel toimuvatel Saksamaa liiduvalimistel on kahtlemata mõju terve Euroopa Liidu ja ülejäänud maailmagi arengule. Arvamusküsitluste järgi toetavad sakslased praegu kantsler Angela Merkeli kristlikke demokraate, kuid probleem on selles, et nende koalitsioonipartneri, liberaalse partei toetus on vähenemas ja nii võib Merkeli ees seista nn suur koalitsioon sotsiaaldemokraatidega nagu aastail 2005–2009. Tähelepanu väärib kindlasti see, kuidas läheb piraadiparteil ja kui palju on Merkelil pärast valimisi manööverdamisruumi, et jätkata kasinuspoliitikat ELis.
Läti ettevalmistused eurole üleminekuks
Läti valitsus on otsustanud võtta kasutusele euro 2014. aastaks. See tähendab, et terve järgmise aasta elavad lätlased samasuguses ootuses nagu meie 2010. aastal – kas Euroopa Komisjon annab Lätile soovituse euroga liitumiseks. Eestile oleks Läti liitumine euroga strateegiliselt kasulik – siin Euroopa nurgas oleks euroalas juba kolm riiki, Eestist põhjas Soome ja lõunas Läti. Pole kahtlust, et Läti liitumine euroga ärgitaks Leedut ja miks mitte ka Poolat euroga liituma.
Aastate 2014–2020 eelarvekava vastuvõtmine
Tuleva aasta esimeses pooles peaks EL, vaatamata praegustele erimeelsustele, vastu võtma järgmise kuue aasta eelarvekava. Kuidas täpselt raha jaotub, on hetkel raske öelda, kuid oluline on, et eelarvekava vastuvõtmine tähendaks mitme olulise programmi ja poliitika jätkumist. Samuti oleks kuueks aastaks maas küsimus, mis külvab tüli liikmesriikide vahel.
Leedu eesistumine ELis
Järgmise aasta teises pooles on Leedu ELi eesistujamaa, olles niiviisi esimene Balti riik, kes juhib ELi tööd. Ehkki eesistumise tähtsus on pärast Lissaboni lepingut 2009. aastal küll vähenenud, sest seda tööd koordineerib järjest enam Herman van Rompuy sekretariaat, jälgib EL tähelepanelikult, kuidas Leedu ülesandega hakkama saab. Leedu kavatseb keskenduda lisaks rahandus- ja majandusküsimustele veel energiajulgeolekule, Läänemere strateegiale, idapartnerlusele jt küsimustele. Need kõik on olulised ka Eestile, pealegi vaadatakse Islandi väljakul ja Stenbocki majas ilmselt ülima tähelepanuga, kuidas Leedu hakkama saab, et sealt 2018. aasta Eesti eesistumiseks kogemusi ammutada.
Itaalia valimised
Pärast Mario Monti tagasiastumist Itaalia peaministri kohalt leiavad Itaalia seaduste järgi aset valimised 24.–25. veebruaril 2013. Ehkki Monti ütles, et Itaalia on kriisist väljunud, võib uus peaminister võtta kasutusele poliitika, mis Itaalia tagasi võlakriisi viib. Itaalia on ELis suuruselt neljas majandus, seega on ELile oluline, et Itaalia jätkaks senist kasinuspoliitikat.
Majanduse ja rahanduse parandamine
Euroopa Parlament peaks 2013. aasta esimeses pooles heaks kiitma Euroopa Komisjoni poolt 2011. aastal esitatud kahest seadusandlikust ettepanekust koosneva paketi (nn 2-pack), mis täiendab juba jõustunud nn kuuikpaketi (6-pack) meetmeid majanduslikus koordineerimises. Selle paketi eesmärk on tugevdada järelevalvet ja koordineerimist euroala liikmesriikide eelarvete koostamises, mis puudutab stabiilsus- ja kasvupakti põhimõtete järgimist. Nii peaksid euroala, aga ka finantsabi saavad liikmesriigid esitama komisjonile oma riigieelarvete kavad, enne kui need rahvusparlamentides heaks kiidetakse.
Samuti jõustatakse tuleval aastal ilmselt ühtne pangandusjärelevalve. Lisaks jälgib EL loomulikult Kreeka arenguid, mis on esialgsete teadete järgi positiivsed.
Kodaniku aasta
Terve järgmine aasta on pühendatud Euroopa kodanikule. See pole lihtsalt kampaania, sest euroala võlakriis on pannud inimesi rohkem kõnelema pädevustest Brüsseli ja liikmesriikide vahel. Sellega on kahtlemata seotud küsimused, kuidas kodanikud saaksid ELi tasemel tehtavaid otsuseid paremini kontrollida. Lisaks on küsitlused näidanud, et inimesed on väheteadlikud oma kodanikuõigustest – järgmine aasta ongi pühendatud säärase olukorra parandamisele.
Hispaania võitlused euroalas
Ehkki Hispaanias pole tuleval aastal ette näha parlamendivalimisi, on ELi tähelepanu liidu suuruselt viiendale majandusele jätkuvalt suur. Hispaania peab hakkama saama võla ja tööpuudusega. Lisaks tõuseb Kataloonia eraldumise küsimus, kusjuures Kataloonia on Hispaania kõige edukam majanduspiirkond.
Kümme aastat referendumitest ELi üle Ida-Euroopas, sh Eestis
Otseselt pole see sündmus, kuid 14. septembril 2013 möödub kümme aastat ajast, mil Eesti kodanikud hääletasid ELi kuulumise üle. Seega möödub vähemalt 2013. aasta teine pool suure tõenäosusega kokkuvõtete tähe all – missugused hirmud on ELis realiseerunud ja missugused mitte. Kindlasti teeb keegi poliitikuist selles kontekstis üleskutse korraldada uus referendum.
Erkki Bahovski on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teabenõunik. Selles artiklis väljendab ta oma isiklikku seisukohta.
