Eesti rahvas ja Jürgen Ligi – rahunege nüüd. Uljas trikimees Jürgen Veber lubas EASi 166 000 eurose (2,6 miljoni kroonise) toetuse najal Ameerika publiku ette astuda ja astuski. Rahulolust pakatav Veber kinnitab Ekspressile, et on viimastel kuudel Los Angeleses andnud üheksa etendust!

Ühtlasi väisanud ka Las Vegast, kus nautis David Copperfieldi ja Cirque du Soleil'i šõusid. Olgugi, et see linn pole tema arust värsketele artistidele, kes alles tahavad kuulsaks saada, vaid Vegas “röövib” ja ekspluateerib pigem vanu staare.

Veberi salapärane USA esindaja tiris eestlase lisaks Hollywoodis mitmele nn fookusgrupi kohtumisele. Erinevates kesklinna hotellides ja saalikestes toimunud üritustel hindas meie silmamoonutajat 8-10 liikmeline “žürii”. Sinna kuulusid meelelahutusskaudid, muusikaprodutsendid, telekanalite tähtsad ninad. Muuhulgas ka näiteks seriaali “The Simpsons” üks stsenaristidest, aga - nagu Veberi ise märgib: "oli ka poemüüjaid ja nooremat generatsiooni." Rahvas aeti kokku spetsiaalselt Veberi tarvis.

Trikimees siirdus Ameerikasse mullu septembris ja naases detsembris. Nüüd lihvib ta kevadeni oma trikke Eestis, lubab 7.mail Pärnu kontserdimajas anda kaks “väga erilist ja intiimselt vahetut” šõud, mida kutsub filmima ka oma USA tiimi ning kus esitleb spetsiaalselt USA tarvis ette valmistatud trikke. Ja siis, kusagil suvest siirdub püsivalt vähemalt kaheks-kolmeks aastaks terve perega Ameerikasse.

Ometi valitseb eestlase ookeanitagustes plaanides jätkuvalt suur müsteerium. Tema “American Dream” näib olevat endiselt soolas, maha kanda ja euroraha parseldajaks tembeldada meest ei saa, kuid edusammud on pehmelt öeldes äraootavad.
Veber isegi ütleb, et tema senised ülesastumised Ameerikas pole isegi mainimist väärt!

Nimelt selgub, et USAs ei “tuuritanud” ta kaugeltki oma šõuga “The Path of Wonders” (millise nimega projekt pälvis ka EASi toetuse) vaid täitis vahepaladega teiste esinejate “auke” marginaalse tähtsusega pargišõudel, kuhu kohalik esindaja teda oli sokutanud.

Tema etteasted kestsid vaid 10-30 minutit. Nendega teenis Veber enda sõnul küll mõne lisadollari (“peale maksma me ei pidanud”), kuid suurest piletimüügist tähtsam oli ühe ja teise numbri, stsenaariumi ja inglise keele oskuse võõra publiku peal testimine. Parimal juhul elas eestlasele korraga kaasa vaid umbes 400 inimest, keskmiselt kõigest sadakond.

Ülevoolavatest ovatsioonidest Veber ei räägi. Veelgi enam, selliste odavate "geikade" esile tõstmine (nii ta oma seniseid USA ülesastumisi nimetab) looks Veberi arvates temast hoopis väära pildi, sest eesmärk on ikkagi suuršõud täissaalidele, korraga 5000-6000 inimesele.
“Meile ei ole need väikesed asjad tõesti mingid saavutused või verstapostid. Mis neist kaarditrikkidest ikka esile tõsta?"

Aga mis trikke Veber siis Ameerikas õieti tegi ja mis saab edasi?