Kus Keskerakonnal häda käes, sääl tõttab appi Oliver Nääs!
Detsembris 2010 pidas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Solarise keskuses pressikonverentsi.
„Ma ei ole kellegi…“ alustas Savisaar lauset ja pöördus oma paremal käel istuva viksi noormehe poole: „ Mis agent see oli?“
„Mõju,“ ütles noormees ette.
„Mõju, jah,“ jätkas Savisaar. „Ma ei ole kellegi mõjuagent. Ma ei ole erakonnale raha küsinud ja ma ei ole mingeid rahasid ka saanud.“
Keegi küsis saalist, kas kaitsepolitsei hakkab nüüd avalikustama Savisaare Moskva-käikude kohta kogutud luureinfot.
„Mis sa arvad?“ pöördus Savisaar uuesti noormehe poole.
Noormees arvas, et mingit avalikustamist ei tule. Selleks pole õiguslikku alust.
Mõni tund hiljem teatas kapo pommuudise, et Keskerakond pidi saama Venemaalt 1,5 miljonit eurot. Avalikustamine toimus vastavalt riigisaladuse seadusele.
Ennustusega eksinud noormees oli Oliver Nääs, advokaadibüroo LEXTAL jurist.
Justiitsministeeriumis pandi Nääsi istumist Savisaare kõrval tähele ja saadeti advokatuuri järelepärimine. Miks osutab advokaadibüroo nimel õigusteenust mitte kutseeksami sooritanud advokaat, vaid tavaline jurist?
Advokatuuri juhatus leidis, et probleemi pole.
Need olid Nääsi tuleristsed.
Täna, kaks aastat hiljem ei tunne ma Nääsi enam ära. Ta on saanud vanemaks, juba 26-aastaseks. Ta kannab suurte raamidega prille, sarnanedes 1960ndatel noore Michael Caine poolt mängitud Briti salaagendi Harry Palmeri, oma aja Anti-James Bondiga. Palmeri salaoperatsioonid kippusid nurjuma, aga ta ise pääses alati terve nahaga.
Ka Nääs ilmutab külma närvi, kui ma sel nädalal LEXTALi bürood külastan. Kui ta hiljuti saadud kuriteokahtlustuse pärast muretsebki, siis välja see ei paista.
