Oli, mida müüa!
Möödunud aasta lõpus pühade kandis pidasid pealinna melomaanid leinaseisaku, kui oli teatavaks saanud uudis, et Tallinnas sulges uksed üks legendaarsemaid muusikakauplusi – Pärnu maanteel, kino Kosmose lähistel asunud Lasering. Hoolimata mornist teatest, mida võeti kui järjekordset märki plaadiäri hääbumisest, räägivad plaadimüügi asjaosalised, et aastal 2012 läks heliplaate rohkem kaubaks kui aastal 2011.
Kaupluseketi Apollo muusika-, filmi- ja konsoolimängude tootejuht Veiko Esken ütleb, et nende ketis kasvas heliplaatide läbimüük möödunud aastal 2011. aastaga võrreldes 58 protsenti. Arvatavate põhjustena toob ta välja uute müügikohtade avamise ja muusikavaldkonda investeerimise.
“Seetõttu on meil keeruline üks-ühele kaht viimast aastat võrrelda,” räägib Esken. “Me süvendasime muusikamüüki. Meil on nüüd spetsiaalsed muusikamüügi riiulid, kus saab plaate normaalselt lapata. Samuti nägime vaeva, et tootevalikut paremaks saada.”
Laseringi tegevjuht Hiie Nurme toob välja tagasihoidlikuma, kuid siiski suureneva näitaja: “Viis kuni kümme protsenti on plaadimüük kasvanud. Kui ma mõtlen möödunud buumiaastatele, siis arvan, et positiivne muutus on tingitud sellest, et suurem masu aeg on läbi. Inimeste majanduslik elujärg on paremaks läinud ja kindlustunne kasvanud ning see annab tunda jaekaubanduses üleüldse.”
“Lõppenud aasta oli tõesti väga hea plaadimüügi aasta,” kinnitab Rahva Raamatu kauplustes muusikastende komplekteeriv Bertil Tüvi. “Lisaks rekordjõulud, mis on oluline näitaja.”
Ühe tõusva trendina toob Bertil välja eelkõige kodumaiste CDde müügi kasvu: “Kui mõned räägivad: “CD on surnud, neid ei osteta”, siis praegu, vähemalt kaupmehe seisukohast, nii ei paista. CD säilitab tõenäoliselt veel mõnda aega oma tähtsust, eriti just kohaliku meediumina – müüb piisavalt ja rohkemgi.”
Parim kaup on Eesti muusika
Et kõige etemini läheb kaubaks kodumaine muusika, on loogiline ja teada-tuntud tõik. Hinnanguliselt moodustab Eesti plaat kaks kolmandikku kogu ostetavast helikonservikuhjast. Plaadiäri tõusu kinnitav Warner Musicu esindaja Anu Varusk laost Pedrobeat lausub, et Ewert & the Two Dragons ning möödunudaastane suurüllataja ansambel Põhja-Tallinn müüvad kui loomad.
“Väga palju sõltub sellest, mida Eesti artistid välja annavad,” räägib Hiie Nurme. Põhja-Tallinna ja draakonite kõrval on näidanud ilusaid numbreid ka Jaan Tätte, Ott Lepland, Metsatöll, võrreldes kahe eelmise teosega on märksa paremini läinud Vaiko Epliku albumil “Varielu”. Oluline on, et läinud aastaringis ka ilmus kodumaiseid albumeid tunduvalt rohkem: Eesti Fonogrammitootjate Ühingu andmetel kasvas nimetuste arv 46% – aastal 2011 ilmus 95 kauamängivat, eelmisel aastal 136.
Veiko Eskeni väitel ostetakse Eesti muusikast peamiselt uusi plaate: “Vanu Eesti tooteid väga ei taheta. Välismaa omade back-kataloog – näiteks Queeni või Metallica vanad plaadid – tiksub kenasti, aga Eesti omadest ostetakse pigem uus hitt, kui küsitakse mõnd vana head.”
Bertil Tüvi väitel on kodumaise levimuusikaga pigem see probleem, et kohalikud artistid ei jaga ära, kui suur on nende müügipotentsiaal: “Tiraažid saavad sageli liiga kähku otsa, ja siis aja artiste või levitajaid taga, et “kuule, palun too juurde”. On juhtunud, et kuulen artisti kurtmas, et plaadid üldse ei müü, aga ise müüki ka õigel ajal juurde ei too.”
Vinüül jätkab metsikut tõusu
Mitmendat aastat on kasvanud vinüülplaatide läbimüük suurtel popmuusika turgudel Suurbritannias (+15%) ja USAs (+17,7%). Asi on võtnud isegi sellise pöörde, et suured plaadifirmad seisavad vinüülivabrikus järjekorras. Mitme olulise väljalaske plastist versioonide – näiteks Led Zeppelini live-album, Rolling Stonesi kogumik – ilmumine lükkus edasi, kuna tehased olid ülekoormatud. Tuntavat tõusu näitab “saviplaatide” müük ka Eestis.
“Vinüülimüük on viimased neli aastat hooga kasvanud,” ütleb Universal Music Balticsi müügijuhtMargus Varusk. “Vinüüli väljalaskeid juba iseenesest on rohkem kui varem. Isegi sellised artistid nagu Diana Krall ja Robbie Williams annavad albumeid ka vinüülil välja. Viis aastat tagasi poleks selliste artistide puhul keegi sellise võimaluse peale isegi mõelnud.”
Universali kaubast toob ta vinüülhittidena välja Metsatölli, Lana Del Rey, Rolling Stonesi. “Päris korralikult müüvad, rohkem kui mõne B-kategooria artisti CDd. Ja mõned artistid müüvadki vinüülina rohkem kui laserplaatidel. Näiteks Fleet Foxes või The Drums,” räägib Varusk.
Plaadilevituskompanii Playground Music esindaja Eestis Toivo Laamann osutab vinüülimüügis 100–120protsendile kasvule. Lõppnumbrid võivad väikesed olla, kuid tendents on selge. Toivo lisab: “Mõne artisti vinüülid lähevad sama hästi kui CDd. Näiteks Ariel Pink ja The xx. Aga väga kenasti läheb keskvoolu artistidega – Katie Melua, Adele, Marilyn Manson, Johnny Cash, nende vinüüle tilgub pidevalt.”
Sarnasele suundumusele osutab Bertil Tüvi Rahva Raamatu lettidel: “Vinüülimüügi puhul on tore just see, et kui varem osteti suhteliselt rohkem alternatiivseid žanre, siis praegu on spekter väga lai – džäss, pop, klassika, rokk, reggae, metal, hiphop... mis iganes. Peaaegu kõigele leiab ostja. Eesti vinüül on seejuures lausa hüppelise kasvu teinud – Eplik, Väljasõit Rohelisse, Pärt, Ewert, Minerva, Metsatöll, Uku Kuut. Vägev! Paras möll. 2012 oli, mida müüa!”
Niisamuti räägib kõvast kerkimisest Anu Varusk ja toob Pedrobeati lao vinüülhittidena välja taas väljaantud biitlid, The Doorsi, The Smithsi, Iron Maideni, aga ka värske Neil Youngi. Anu lisab: “Soovisin jõulukingiks vinüülimängijat osta. Sain poest viimase. Nii et grammofonid on samuti kuum kaup.”
Digitaalsed küsimärgid
Kahtlemata läks aastal 2012 tõusujoones ka muusika digitaalne läbimüük. Kas või seepärast, et lõpuks ometi jõudis Eesti turule digimuusikahiiglane iTunes. Müüginumbreid aasta lõikes pole veel keegi aga näinud.
“Võrreldes pärisplaatide müügiga on digitaalse läbimüük siiski üliväike,” ütleb Margus Varusk. “Need inimesed, kes varem netis torrent’ites amelesid, amelevad seal edasi. Ega nad seepärast, et Eestis on nüüd iTunes, sealt tingimata ostma lähe.”
USA turu läbimüügi numbreid vaadelnud väljaande Forbes ajakirjanik Zack Greenburg avaldas arvamust, et digitaalse muusika müügi kohta on võtmas striimimisteenus. Näiteks kuulati striimimiskeskkondades aastal 2012 kõige rohkem Carly Rae Jepseni laulu “Call Me Maybe” – 119 miljonit korda. Samal ajal osteti lugu digitaalsel kujul 20 korda vähem.
Eesti turul pole veel kättesaadavad striimismaailma kõige suuremad tegijad – Spotify ja Pandora –, kuid läinud aastast on meie geograafilisest punktist võimalik kuulata muusikat RDIO ja Deezeri kaudu. Maksad igakuist abonementtasu ja võid kuulata ööpäev ringi ja seal, kuhu su netiantenn ulatub, kogu muusikat, mis teenusepakkujal serveris leidub.
Üks muusikahuviline, kes just RDIO kliendiks hakkas, väidab, et tema jaoks on striimimisega toimunud täielik paradigmanihe: “Seal on kõik olemas. Miks ma pean neid faile endale ostma? Miks ma pean neid omama? Failide ostmisel pole enam mingit mõtet.”
Samas kui Deezerit kasutanud melomaan tunnistab Areenile, et katkestas äsja oma abonemendi: “Mul läks lihtsalt meelest ära kuutasu maksta ja pole viitsinud seda teha. Saan ikkagi torrent’itest kõik kätte mis vaja.”
Kui eri jaotustes toimuvad muusikamüügis üles-alla-liikumised, siis kogumahult on muusika läbimüük kasvanud terves maailmas.
“Pole näha, et plaatide läbimüük oleks lähiaastatel langemas,” räägib Margus Varusk. “Plaat on võib-olla ainuke toode, mille hind on 20 aastat püsinud peaaegu samas hinnaklassis. Samas kui muud asjad lähevad kogu aeg kallimaks. See võib tähendada, et mingi osa müüdavatest plaatidest realiseeritakse väiksema kasumiga, ja see omakorda seda, et rendihindade tõustes peab kauplusepidaja mõtlema, et kas poodi on mõtet just selle koha peal pidada.”Värskeid Eesti muusikaga vinüüle:■Aasta 2013 alguses on juba ilmunud kaks kodumaise muusikaga vinüülplaati – inditrupi Pia Fraus karjääri kokku võttev “Silmi Island” ja trompetist Jaan Kumani juhitud instrumentaalansambli kogumik. Lähinädalatel ilmub vinüülil Mart Avi sooloalbum “After Hours”.
■Ka just second-hand-vinüüliga tegelevaid kauplusi on Tallinna juurde tekkinud – kauplus Grammofon vanalinnas Voorimehe tänaval ja Shopper Balti jaama taga. Uue raadiomaja all tegutsev vinüülipood laiendas äsja müügipinda, Kristiines asuva Rockroadi poe uksel käib aktiivsem liikumine. Maakri tänaval tegutsev kauplus Biit kolib peagi elu tuiksoontele lähemale, vanalinna Pikale tänavale.
■Margus Varuski sõnul on suund ka sinnapoole, et üha rohkem tekib juurde artiste, kelle muusikat füüsiliselt välja ei antagi. Need on tänapäeva mõttes ühe-hiti-imed, teismeliste lemmikud, kelle loomingut tarbitakse vaid internetis. “LFMAOd, Tayo Cruzid ja sellised. Pikemas perspektiivis neid ei tarbita ja albumina ei hakata neid ka iial ostma,” ütleb Varusk.
