Islandlasest treener Ragnar Ómarsson hindab Heidy head maitsetaju, oskust tooraineid ja maitseid kombineerida (good taste for food), nõrkuseks peab kokkade karmis maailmas tema liiga head ja malbet loomust. Märtsis Brüsselis toimunud eelvoorus saavutas Pinnak 11. koha, edestades selliseid tugevate toidutraditsioonidega riike nagu Itaalia, Hispaania, Saksamaa ja Luksemburg. “Võttes arvesse, et Euroopa voorus võistles ka kolm Michelini tärnidega pärjatud kokka, ja seda, et omakorda riiklikes eelvoorudes osalesid parimatest parimad, siis pole kahtlust, et see on täna kõrgeim võimalik tase. Eestil õnnestus mööduda eelvoorus peaaegu pooltest võistelnud riikidest ja pärjatud kokkadest,” tunnustab Ómarsson.

Lisaks treenerile kuulub ettevalmistavasse meeskonda veel kaheksa inimest. Bocuse d’Ori rahvusvahelise žürii liige ja selle Eesti eestvedaja Dimitri Demjanov teab varasemast kogemusest, et eelkõige on eduks vaja kõva tööd nii iseenda kui meeskonnaga. “Loevad nii erialased kui ka toidukultuurilised teadmised, tähelepanu ja keskendumisvõime ning oskus näha asju teisiti.” Demjanov hindab Pinnaku oskust pingelises olukorras õigeid otsuseid vastu võtta, tema “omapärast käekirja”, head värvi ja maitsekoosluste tajumist ning õppimisvõimet.

Finaalis tuleb kandidaadil esitada viie ja poole tunniga žüriile nii kala- kui lihakandik. Võistlustel on tooraine ette antud – kalaroogadest on kohustuslik paltus ja homaar ning lihamenüüs Iiri veise sisefilee ja seljatükk. Kastmed ja garneeringud saab võistleja ise valida.

Pinnak kasutab tänavu kodumaiseid piimatooteid, köögivilju, vutimune ja rukkileiba riivituna. Kadakamarju liha maitsestamisel ja männivõrsete aroomi kalale suitsumaitse lisamiseks ning kastmes Vana Tallinna likööri. Võistlusroogade esitlust plaanitakse treenida vähemalt 30 korral.

Ideid saab Heidy enda sõnul õhust. “Ümbritsevat tuleb osata näha ja märke tähele panna. Mõistagi üritan kursis olla maailma kokandustrendidega ja nendega arvestada,” räägib Pinnak ja lisab, et inspiratsiooni ja tuge saab töökaaslastelt, sõpradelt ja restoranikülastajatelt. “Lõpuks teeme ju seda nende ja Eesti nimel.”

Bocuse d’Ori võit on mainekaim ja suure osa maailma kokkade jaoks ihaldatavaim auhind. “Võistlusel on kaalul rohkem kui koka isiklikud ambitsioonid, kesksed on võistlejariigi renomee ja tuntus gastronoomiamaana. Bocuse d’Oril osalemine on kallis, pikki eeltreeninguid ja spetsiifilisi oskusi nõudev ettevõtmine, mis eeldab rohket entusiasmi, tähelepanu ja pühendumust,” räägib Demjanov.