VEB-ilt Eesti Pangale saadetud kiri jõudis Siim Kallase lauale

Vastus küsimusele, miks keskpank valeandmeid esitas, selgitab välja, kes on suurejoonelise rahakantimise idee autor.

Tuleme veel kord tagasi kurikuulsa dokumendi juurde, millega Eesti Pank esitas Venemaale valeandmeid Moskvas Nõukogude Liidu Välismajanduspangas (VEB) kahele Eesti pangale kuulunud korrespondentkontol külmutatud valuuta omanike kohta. Kümmekond päeva tagasi valminud Eesti Panga auditi hinnangul oli valeandmete esitamine planeeritud tegevus.

VEB palus oma 1995. aasta jaanuari lõpus saadetud kirjas Eesti Pangal esitada Venemaa residendist kontoomanike kohta informatsiooni. Venemaa valitsus õiendas oma ettevõtetega endise Nõukogude Liidu sisemise valuutavõla küsimuse nii, et neile, kelle valuutaarved VEB-is külmutati, anti riiklikke võlakirju.

Järeltulija teab

Kahel Eesti pangal – Põhja-Eesti Aktsiapangal ja Balti Ühispangal – olid VEB-is samuti valuutade korrespondentkontod, mis külmutati. Missuguste oma hoiustajate raha pangad seal kontodel hoidsid, teadis vaid kahe nimetatud panga järeltulija Põhja-Eesti Pank (PEP). Külmutatud arve Moskvas VEB-is kuuluski PEP-ile.

Eesti Panga auditi käigus avalikustatud dokumendid näitavad, et sissetulnud VEB-i kiri läks Siim Kallasele, kes selle 9. veebruaril allkirjastas. 15. veebruaril kirjutas sellele oma resolutsiooni Eesti Panga asepresident Enn Teimann. PEP-i juhatuse liikmele Lembit Zernantile mõeldud resolutsioon kõlas: „Arutame, kuidas tegutseda. Pole vaja kiirustada.” See on aga imelik suunis, sest kõik andmed olid registris olemas ja vastuse koostamiseks õigete andmetega oleks kulunud vaid mõned minutid.