“Minu isa sattus KGBsse juhuse tahtel”
(2)Vastukaja eelmises Ekspressis ilmunud KGB alampolkvoniku Heino Kruusma nekroloogile “KGB ülekuulaja kahetses enne surma oma tööd”.
Ma ei õigusta oma isa selles, mis tööd ta tegi. Kuid tihti on see, kuidas mingit tööd tehakse, olulisem sellest, mida tehakse.
Nõukogude võimu ohver on ka tema, nii nagu seda on dissidendid, kes võimu vastu häält tõstsid. Olen täiesti kindel, et minu isa sattus KGBsse juhuse tahtel.
Kord süsteemi sisseastununa ei olnud sealt nii kerge enam välja saada. Kui ta oleks seda teinud, oleks ka tema olnud nn võimuvastane ja puutumata poleks jäänud ka tema lapsed, s.o siis mina ja mu vend, keda ta piiritult armastas.
Teine põhjus, miks ta ei lahkunud, oli tema soov tuua sellesse ebainimlikku maailma vähegi humaansust ja headust. Sest just selliselt üritas ta seda tänamatut, musta tööd teha.
Tema asemele oleks kindlasti leitud uus inimene, kes tõenäoliselt oleks ülekohtule lisanud veel ükskõiksuse, üleoleku, ebaviisakuse.
Kui peaksin ühe sõnaga kirjeldama oma isa, siis ütleksin “HEA inimene”. Nii suurt südant, heasoovlikkust ja õilsust kohtab harva. Ja soovin siiralt, et sellisena teda ka mäletataks.
Kaisa Kruusma
Heino Kruusma tütar
