AREENI KAANELUGU: Ulmekirjanduse A ja B – Strugatskid
Arkadi ja Boriss Strugatski on nõukogude ulmekirjanduse tuntuimad esindajad. Nüüd, mil mõlemad kirjanikud on teises ilmas, vaatab Peeter Helme nende kirjanduspärandile tagasi.
Vennad Strugatskid lakkasid tegelikult olemast juba 1991. aastal, mil 12. oktoobril suri Moskvas 66aastaselt vendadest vanem, Arkadi. Pärast seda kirjutas Boriss veel S. Vititski nime all kaks romaani – mille, tõsi küll, olid vennad varem kahepeale valmis mõelnud ja lootnud ka koos kirjutada. Möödunud aasta 19. novembril lahkus igaveseks ka Boriss. Vendadest jäi maha terve universum – Keskpäeva maailm, Мир Полдня, nagu vennad paljude oma raamatute tegevuspaika ja –aeg kutsusid. Või isegi mitu universumit – sest lisaks Keskpäeva maailma raamatutele leiab Arkadi ja Boriss Strugatski rikkalikust kirjanduspärandist arvukalt iseseisvaid teoseid. Nende looming pakub jätkuvalt suurt huvi lugejatele üle kogu maailma – on ju vendade raamatuid tõlgitud kümnetesse keeltesse ning nõukogude tsensuuri tingimustes ilmusidki mõned nende raamatud enne välismaal ja inglise keeles kui kodumaal.
Lisaks on Strugatskid hambus ka filmitegijatel – lisaks niigi maailma filmiklassikasse kuuluvale „Stalkerile“ ja Eesti filmi kullafondi kuuluvale „Hukkunud alpinisti hotellile“, on nende loomingu põhjal praeguseks valminud veel viisteist filmi ning lisa on tulemas. 2008-2009 kinodesse jõudnud Fjodor Bondartšuki kaheosaline „Asustatud saar“ oli lausa tol hetkel Vene filmiajaloo kalleim linateos – 36,6 miljonit dollarit.
Strugatskite suurt tähtsust ja lausa popikooni staatuses olekut joonib alla seegi, et nende loodud maailmades saab seigelda ka arvutimängude vahendusel – valminud on seitse otseselt Arkadi ja Boriss Strugatski ulmeromaanil põhinevat mängu, lisaks on „Väljasõit rohelisse“ inspireerinud õudusmängude triloogia „S.T.A.L.K.E.R.“ loojaid.
