Ümera lahing koolitunnis eile, täna ja homme
Kas Ümera lahing oli eestlaste muistse vabadusvõitluse tähtsündmus või hoopis tarbetu vastuhakk lõimimisele kristliku Euroopaga?
Eestlaste muistse vabadusvõitluse üheks säravamaks hetkeks oli 1210. aastal toimunud Ümera lahing, mis lõppes eestlaste võiduga. Ümerat kui tähtsat võitu on esile toonud nii 1935. aastal ilmunud koguteos “Eesti ajalugu I” kui ka hilisemad käsitlused, sealhulgas kooliõpikud. Värskelt ilmunud ja juba palju poleemikat põhjustanud kogumik “Eesti ajalugu II” pühendab Ümera lahingule lühikese lõigu ega tõsta seda enam varasemal kombel esile.
Kuidas aga õpetada Ümera lahingut tulevikus ning kuidas seda on koolis senini tehtud? Kolmekümnendate aastate tuntuim ajalooõpikute autor oli Johannes Adamson. Eestlaste vabadusvõitlusest ja ristiusu tungimisest Eestisse kirjutas ta nii algkoolile kui ka gümnaasiumile, kirjeldades Ümera lahingut paatoslikult ja veidi kentsakalt.
Nõukogude aja kuulsaima ajalooõpiku kaanel on Meelis ja vürst Vjatško – raamatu autoriks muidugi Hillar Palamets. Selles pidasid eestlased vabadusvõitlust neid orjastama tulnud röövvallutajate vastu ja Ümera võitu kirjeldab uhkusega Palametski.
Tänapäeva autorite Lauri Vahtre, Mati Lauri, Ain Mäesalu, Tõnu Tannbergi ja Ursula Vendi õpikutes on paatos asendunud asjalikkusega, kuid Ümera tähtsust eestlastele ei hinda nad mitte vähem. Kui tulevikus jääb peale Anti Selarti juhtimisel valminud “Eesti ajaloo II” käsitlus, siis hakatakse koolides õpetama Kirde-Euroopa ristisõda, millest sai alguse Eesti sidumine pöördumatult Euroopa kultuuriruumiga.
