Keskerakondlane Sõtnik uurib Skype’i pealtkuulamist
Riigikogu liige Olga Sõtnik (Keskerakond) saatis siseminister Ken-Marti Vaherile (IRL) portsu küsimusi Skype’i ja Gmaili pealtkuulamise kohta.
Sõtnikut paelub eriti nn algoritmiline profileerimine. Ta kirjeldab seda kui süsteemi, mida läbivad Eesti internetiliiklus või telefonikõned.
Süsteem töötleb automaatselt kas kogu teda läbivat kommunikatsiooni või teeb selles juhuvaliku. Tuvastades näiteks märksõna “tuumapomm”, salvestab süsteem märke side osapoolte kohta. Samuti võib see süsteem jälgida side kohta käivaid üldandmeid, nagu näiteks kellaaeg, ühenduse kestus ja side osapooled.
“Süsteem ehitab nende andmete põhjal statistilise mudeli isikute suhtlusvõrgustikust,” kirjeldab Sõtnik. “Kui mudel vastab teatud kriteeriumitele (näiteks suhtleb isik öösiti ja regulaarselt USA saatkonna töötajatega), siis edastab süsteem vastavale riiklikule organile vihje.”
Erinevalt mitmetest kolleegidest ei kahtlustata Sõtnikut üheski kriminaalkuriteos. Ka pole tema nime avaldatud kaitsepolitsei aastaraamatus. Millest riigikogu majanduskomisjoni kuuluva poliitiku huvi pealtkuulamise vastu?
Sõtnik kommenteeris Ekspressile, et on olnud aktiivses suhtluses Eesti Interneti kogukonnaga: “Antud initsiatiiv ja informatsioon algoritmilise profileerimise kohta tuligi just interneti kogukonna poolt.”
Siseminister Vaheril on Sõtnikule vastamiseks aega veebruari lõpuni.
Sõtniku seitse põhilist küsimust
1. Kas Eesti riiklikud asutused on tegelenud, on tegelemas või plaanivad tegeleda algoritmilise profileerimisega?
2. Kas Eesti riik on sõlminud koostöölepinguid, mis näevad ette riigisiseste sideandmete suures koguses ja automaatse edastamise väljapoole Eesti riigi piire?
3. Kas Eestil on võimekus pealt kuulata Skype’i tekstivestlusi ja kõnesid?
4. Kas Eesti riigiasutustel puudub vaikimisi juurdepääs inimeste telefonikõnede sisule ning telefonikõne edastatakse sideettevõtja võrgust riigiasutuse seadmetesse ainult konkreetse jälitustoimingu raames?
5. Kas vähemalt on Eesti valitsusel kavas teavitada Eesti inimesi ohtudest, mis kaasnevad interneti vahendusel oma poliitilise meelsuse ja kavatsuste edastamisega isegi privaatses kirjavahetuses?
6. Kui Eesti poliitik kasutab näiteks Gmaili, aga ei nõustu USA välispoliitiliste seisukohtadega, siis kas tema kirjavahetus on nuhkimise eest kaitstud?
