Lugusid sõdadest
Artiklikogumik ilmus dr. phil. Hannes Walteri 60. sünniaastapäevaks 3. detsembril 2012. Paraku lahkus ta ise meie hulgast juba õige mitu aastat tagasi – 26. novembril 2004.
Hannes Walter jõudis oma lühikeseks jäänud elu jooksul mitu raamatut kaante vahele saada ja välja anda: “Ausalt ja avameelselt Landeswehri sõjast, Võnnu lahingust, Riia operatsioonist” (1989), “Eesti teenetemärgid” (1998), “Sada aastat sõdu – sada aastat ohvreid” (2002), lisaks oli ta kaasautor paljude kogumike koostamisel, samuti kirjutas ajalooraamatutele hulga ees- ning järelsõnu.
Hannes Walter on avaldanud mitusada artiklit. Tema kolleeg Küllo Arjakas tegi kogumikku “Sõdadest lähemal ja kaugel” valiku Eesti ajakirjades ja ajalehtedes aastatel 1988–2004 ilmunud lugudest. 56 artiklit on temaatiliselt jagatud nelja peatükki.
I osas “Maailma sõjad” leiavad käsitlemist nii Esimese kui ka Teise maailmasõja sündmused Eestis ja teistes Euroopa riikides. Kaks viimast artiklit, ilmunud 2001. aastal, on aga pühendatud juba alanud Kolmandale maailmasõjale, mis Hannes Walteri arvates on loogiliseks jätkuks omaaegsetele ristisõdadele.
II osa “Lähematest ja kaugematest sõdadest ning sündmustest” koondab artikleid Rootsi riigikaitsest, Läti, Leedu, Valgevene, Tšehhi ja Poola iseseisvusvõitlusest ning eripärast võrreldes Eestiga, samuti Soome ja Eesti relvavendlusest. Hannes Walteri meelisteemaks oli Eesti Vabadussõda ja sellestki leiab lugeja õige mitu käsitlust. Veel analüüsitakse rahvussotsialismi olemust Saksamaal, Walter Rederi ja Knut Hamsuni süüdimõistmist võitjate poolt ning Soome olukorda pärast sõja kaotamist NSV Liidule. Tänasele Eestile seatakse eeskujuks Taani kiirreageerimisbrigaad, vaadeldakse venelaste tankiarendusi ja vaetakse snaiperite rolli sõjategevuses läbi aegade.
III osa, “Eesti sõjamehed ja ühiskonnategelased” sisaldab isikuloolisi artikleid Jaan Tõnissonist, Julius Kuperjanovist, Jüri Uluotsast, Paul Laamannist, Jaan Sootsist, Johannes Orasmaast ja Ülo Uluotsast.
Raamatu viimases, IV osas “Eestist: artiklid, arvamused, kõned” kritiseerib Hannes Walter Vladimir Iljaševitši ajakirjanduses avaldatud seisukohti ja ajalooõpikuid, mida kasutati Eesti koolides 1980. aastate lõpus, polemiseerib sõjaajaloo küsimustes Tõnu Tannbergi ja Margus Laidrega, vaatleb Eesti eliidi teket ja tegevust ning riigikaitselisi küsimusi. Raamatu lõpetab Tõnu Hagelbergi intervjuu, mille pealkiri räägib iseenda eest – “Hannes Walter: 1939. aastal oleks pidanud vastu hakkama” (Luup, 1999).
Hannes Walter on üks Eesti tuntumaid sõjaajaloolasi, kelle laia teemaderingi käsitlevaid kirjatöid iseloomustab hea üldistusvõime ja mõtete esitamise selgus. Omades akadeemiliseks uurimistööks vajalikku haridust ja kogemusi, pidas ta siiski samavõrd oluliseks “rahva ajaloonälja kustutamist” ehk siis populaarsete artiklite kirjutamist suuretiraažilistes väljaannetes.
Hannes Walter valdas suurepäraselt kunsti kirjutada (ja ka rääkida) keerulistest asjadest lühidalt ja kõikidele arusaadavalt. Artiklikogumik “Sõdadest lähemal ja kaugemal” on selle särav tunnistaja, pakkudes huvitavat lugemist ning olles eeskujuks tänastele ja tulevastelegi ajalookirjutajatele.
