Rahvaarvu paisutamine paistis vandenõuna
“Eesti rahvaarv 1. jaanuaril 2011 oli esialgsel hinnangul 1 340 100,” teatas Statistikaamet kaks aastat tagasi jaanuaris ja jätkas optimistlikult: “Surmade arv on kolm aastat järjest kiiresti langenud, oodatav eluiga hüppeliselt kasvanud ja eakate hulk rahvastikus tõusnud. Selle tõttu on saavutatud loomuliku iibe tasakaal.”
Neli kuud hiljem täpsustas amet, et rahvaarv oli tegelikult veidi suuremgi, 1 340 194.
Rahvaloenduse andmeil elas 2011. aasta lõpus püsivalt Eestis aga vaid 1 294 455 inimest. Kuhu kadus ühe aastaga 45 739 inimest ehk sama palju, kui elab Pärnus ja Elvas kokku?
Kummalist anomaaliat märkas kodanik Olev Vaher, keda ärgitas statistikaameti andmeid kontrollima president Toomas Hendrik Ilvese kõne “paratamatu” hääbumisega leppimisest. “Kas sooviti eksitada valijaid enne Riigikogu 2011. aasta valimisi, näidates demograafilist olukorda paremana? Millised olnuks valimistulemused, kui õige statistika olnuks valijatele teada?” küsib Vaher. Siit paistis suurejooneline vandenõuteooria, kuidas reformierakondlik valitsus laskis Eesti seisu ilustada.
Tegelikult olid asjad aga märksa proosalisemad. Statistikaameti rahvastikuosakonna juhataja Urve Kase sõnul tekkis segadus tõigast, et kuni rahvaloenduseni oli Eestis käibel koguni kolm erinevat rahvaarvu.
“Kuni rahvaloenduseni publitseeriti kahte rahvaarvu paralleelselt: üks rahvaarv ainult loomuliku iibe baasilt ja teine arvestades rännet. Sellest ka segadus,” selgitab Kask. See tähendab, et suuremas rahvaarvus pole arvestatud Eestist väljarännanud inimesi.
Kuni 2005. aastani ei pidanud eestlased elukohta registreerima, mistõttu andmed sisse- ja väljarände kohta polnud usaldusväärsed ning neid ei arvestatud. 2006. aastast hakkas amet arvestama nii rändega kui rändeta rahvaarvu. Kuna aga arvud polnud korrigeeritud, siis avaldati 2011. aastal pressiteates ilma rändeta rahvaarv. Juhtumisi toimusid samal ajal valimised.
Pärast rahvaloendust ilma rändeta rahvaarvu enam ei teatata. Varasemate aastate arvud korrigeeritakse tagantjärele. “Korrektne ja lõplik rahvaarv avaldatakse järgmise aasta esimeses kvartalis,” lubab Kask. Siis on plaanis üle minna üheleainsale rahvaarvule, sest olemas on kolmaski, rahvastikuregistri rahvaarv, mille aluseks on sissekirjutus.
Viimastel andmetel on olukord masendav. Eestis elas tänavu aasta alguses 1 286 540 inimest. Seega on rahvaarv aastaga kahanud veel ligi 8000 inimese võrra. Seda võib võrrelda Paide tühjaksjäämisega. Statistikaamet selgitab: suri 1460 inimest enam, kui sündis, Eestist rändas välja 10 871 inimest, sisse 4416 inimest (-6455). “Oleme saavutanud viimase kümnendi suurima negatiivse rändesaldo,” nendib amet.
Olev Vaher koostas seniste trendide põhjal prognoositabeli. Selle kohaselt on Eesti rahva tulevik must: rahvaarv langeb 2030. aastaks alla miljoni (vaata www.ekspress.ee tema artiklit “Kahanevalt jätkusuutlik Eesti”).
| Aasta | Ilma rändeta | Rändega | Vahe |
| 2008 | 1 340 935 | 1 325 408 | 15 527 |
| 2009 | 1 340 415 | 1 324 260 | 16 155 |
| 2010 | 1 340 127 | 1 323 323 | 16 804 |
| 2011 | 1 340 194 | 1 320 976 | 19 218 |
| 2012 | 1 339 662 | 1 318 005 | 21 657 |
| 2013 | 1 286 540 |
