Taavi Veskimägi: kuidas nii saab?
Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul loob eile Delfis ilmunud Eesti Ekspressi artikli "Kaja Kallas uurib oma elukaaslase Taavi Veskimäe tegevust" tutvustus elektrijaama omatarbe eest taastuvenergia toetuste maksmisel tegelikkusega võrreldes täiesti vastupidise mulje.
"Nagu oleks midagi kahtlast. Sellise paskvilli võib kirjutada, mis iganes suvalisel teemal. Just sellel nädalal sai valmis PricewaterhouseCoopersi audit taastuvenergia toetuste haldamise ja maksmise kohta Eleringis. Muuhulgas uuriti seal ka antud küsimust ja ühtegi tähelepanekut auditi aruandes selles küsimuse osas ei tehtud. Kõik on korras," kirjutas Veskimägi oma blogis.
Elering ei ole Veskimägi sõnul käitunud seadusevastaselt ega maksnud välja taastuvenergia toetust elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergia eest.
"Toetuse maksmine on toimunud kooskõlas elektrituruseaduse ja konkurentsiameti seisukohtadega. Kõikide meie sammude kohta on olemas must-valgel alused millest lähtuvalt oleme tegutsenud," kinnitas ta.
Tarmo Vahteri loos sisaldub lõik: „Saan Veskimäe nördimusest aru. Elering pole maksnud taastuvenergia toetuseid mitte oma suva järgi, vaid vastavalt seadusele ja konkurentsiameti seisukohtadele.“ Veskimägi kinnitas, et täpselt nii ongi.
Eleringile on elektrituruseadusega (ElTS) pandud kohustus hallata Eesti elektriturul taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi. Eelkõige tähendab see Veskimägi sõnul kohustust teostada toetuste väljamaksmist juhul kui toetuse taotleja on täitnud kõik seaduses toodud tingimused.
"Erimeelsuste korral tootjatega toetuse saamiseks seaduses sätestatud tingimuste tõlgendamisel oleme esitanud järelepärimise seaduse rakendamise õiguspärasuse osas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile või konkurentsiametile," kirjutas Veskimägi.
Kuni eelmise aasta 8. juulini kehtinud ElTSi redaktsiooni alusel maksti toetust elektrijaamale tema liitumispunktides summaarselt võrku antud ja tootjaliini kaudu tarbijale edastatud saldeeritud koguselt.
Saldeerimine liitumispunktides välistab Veskimägi sõnul sisuliselt olukorra, kus elektrijaama ühe liitumispunkti kaudu anti võrku toodetud kogus ja teise kaudu toideti elektrijaama omatarvet, kuna arvestuslikult võeti arvesse mõlemad elektrijaama liitumispunktid.
Tootjaliini ehk otseliini kaudu edastatud koguste arvestamisel lähtus Elering Veskimägi sõnul konkurentsiameti poolt otseliini tegevusloa andmise otsustest, kus määrati, kas tegemist on ElTSi mõttes tarbijale edastatud elektrienergia kogustega või mitte.
Eelmise aasta 8. juulil jõustunud ElTSi muudatustega muudeti elektrijaama omatarbe definitsiooni, mille alusel elektrijaama omatarve on elektrienergia, mis on tarvilik elektrijaama ja tema juurde kuuluvate vajalike seadmete kogumi, sealhulgas elektri- ja valgustusvõrgu, juhtimis-, kaitse- ja seiresüsteemide, akumulaatorseadmete, avariitoiteallikate, pumpade, ventilaatorite, transportööride, kütuse laadimise ja ettevalmistamise seadmete elektrimootorite ning elektrikütte tõrgeteta talitluseks. Samuti täiendati seadust sättega, mille alusel tarbijaks ei peeta isikut, kes kasutab elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergiat.
