1:0 jalgpalliliidule – suurim väravakütt on mängust väljas. Kihlveopettuste afäär
Eesti jalgpalliliit sai lõpuks jagu legendaarsest mängumehest Maksim Gruznovist (38), keda on aastaid seostatud kihlveopettustega.
Jalgpalliliit teatas 1. märtsil, et Eesti meistriliiga läbi aegade parim väravakütt Maksim Gruznov sai aastase mängukeelu. Halli passiga ründemees ja Narva Transi kapten, kes unistas pääsemisest Eesti koondisesse, oli juba ammu kihlveopettuste pärast jalgpalliliidul pinnuks silmas. Kahlustati, et just Gruznov oli aastaid Narva Transi saatnud kihlveopettuste üks võtmetegijaid.
Gruznovile pandud mängukeeld on praegu küll ajutine, sest lõpliku otsuse tegemiseks peab liit äraostetud mängude ja pettusekatsete kohta veel tõendeid koguma.
Narva Trans – alati kaotaja
Jalgpalliga kursis olevatele inimestele olid igasuvised Transi euromängud kindel koht, kus raha teenida – Narva kaotas peaaegu kogu aeg. Või keda ei paneks kulme kergitama 2007. aasta suvine mäng Eesti meistriliigas Narva ja Lasnamäe Ajaxi vahel, kus kihlveokontorid andsid autsaider Ajaxile koefitsientide tasakaalustamiseks ette 2,5 värava suuruse edu ja seisult 3 : 1 lõpetasid mõlemad meeskonnad sisulise mängimise justkui tellitult. Mängu võitis küll Trans, aga kihlveokontorites jäi ta händikäpi tõttu ikkagi kaotajaks.
2009. aastal Transi peatreeneriks saanud Sergei Ratnikov lubas petumängijate tuumiku eesotsas Gruznoviga laiali lüüa ja seda ta ka tegi. Gruznovi teeneid vajas seejärel juba Sillamäe Kalev. Ratnikov püsis piirilinna klubi peatreenerina kõigest aasta, pärast tema lahkumist oli ka Gruznov tagasi – kõik jätkus vanaviisi.
Toonaste pettusekahtluste juurde käis sõna “väidetavalt”, kuid viimasel kolmel aastal jälgib suuremate kihlveokontorite tegemisi üleeuroopaline süsteem BetRadar, mis panustamiste anomaaliaid märgates jalgpalliliidus häiret annab.
Pidevalt BetRadarit jälgivad Eesti jalgpalliliidu ametnikud toovad näiteks juhtumi, kus viigilise poolaja järel hakati äkki panustama viieväravalise võidu peale. See skoor ka saadi.
Kihlveopettusi korraldab enamasti vahemees või “jooksja”, kes räägib mängijatele, millise tulemusega mäng võiks lõppeda. Tulemusega manipuleerimine ei pruugi tähendada mängu kaotamist, mängida võib kellegi punasele kaardile, kaartide arvule või kas või väravate arvule. Variante on mitmeid ja vahemees peab leidma mängijad, kes oleksid väljakul valmis endast kõik andma mitte võidu, vaid tellitud tulemuse jaoks. Libedale teele minevate mängijate leidmine ei tohiks Eesti jalgpallis keeruline olla – paljude palk on võrdlemisi väike ning sellest tulenevat rahulolematust peakski vahemees ära kasutama.
Pahatihti on selliseks “jooksjaks” jalgpalliklubiga tihedalt seotud tegelane. Mängijatega kokkuleppele jõudmise järel müüb ta omakorda info huvilistele Aasias või Ida-Euroopas, kus panustamist kasutatakse sageli musta raha pesemiseks.
Halenaljakad väravad
Ette on tulnud ka koomilisi juhtumeid. Näiteks Transi ja Kohtla-Järve Lootuse mäng 2010. aastal. Trans pidi kaotama ning autsaideri rollis olnud Lootuse peale oli hunnik panuseid tehtud, kuid meeskond oli nii vilets, et ei suutnud lumisel väljakul ühtegi väravat lüüa. Kas löödi üle värava või tabati posti.
Asi oli nii hull, et Transi kaitseliin lasi vastased lõpuks praktiliselt värava ette ja sealt suutsid Lootuse mehed palli väravasse kobistada.
Trans sai pärast sellist käitumist tingimisi karistuse. Kuigi selliseid näiteid on veel, pole jalgpalliliit seni “suurtele kaladele” jälile saanud ning kimbutatud on väiksemaid tegijaid.
Näiteks lasi Transi jalgpallur Sergei Mitin 2011. aastal sugulasel teha enda eest panuse punasele kaardile. Ja Mitin saigi lisaminuteil punase kaardi. Ta pistis pettuse eest taskusse oma paarikordse kuupalga, kuid jäi vahele. Tulemuseks kaks aastat mängukeeldu.
Riigiprokuratuur kahtlustab pettustes kokku 12 Narva Transi põhikoosseisu mängijat, kamba keskmes on Gruznov. Lisaks Gruznovile said mängukeelu veel seitse Transi mängijat.
