Valus laks rahvusraamatukogule
Kui remont CO2 kvoodi raha toel mullu märtsis pihta hakkas, oli rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo väga õnnelik: “See oli nagu taevamanna, õnnistus, mida olime kümme aastat taotlenud ja oodanud.”
3,7 miljoni euro eest vahetati välja 696 akent ja 45 välisust, renoveeriti ventilatsiooni- ja kliimasüsteem, pandi uus valgustus ja peasissepääs sai soojahoidva pöördukse. Andresoo sõnul tegi Merko Ehitus kõik nagu vaja, midagi kallimaks ei läinud ja oktoobri keskpaigaks oli töö tehtud.
“Lugemissaalides on nüüd tunduvalt parem sisekliima, moodsalt reguleeritav valgustus säästab lugejate silmi. Hoone on muutunud soojemaks ja energiasäästlikumaks,” rõõmustas direktriss toona.
Masinad mängisid vingerpussi
51 500 ruutmeetril laiuva raamatukogu elektritarbimine oli seni järk-järgult vähenenud – 2005. aastaga võrreldes umbes 3000 MWh-lt aastas 2500 MWh peale. Nüüd aga, kui kallis ja moodne remont on tehtud, kulub elektrit raamatukogu haldusdirektori Mati Kibini andmeil kuni 10 protsenti rohkem.
Anomaalia seletus on proosaline, isegi irooniline. Kibini sõnul kulus varem vähem elektrit seetõttu, et vana kliimasüsteem ütles tasapisi üles. Viimane süsteemi neljast külmamasinast lakkas töötamast augustis 2011. Uus süsteem, kus on ka tõhusad kuivatid ja lugemissaali jahutus, on vanast kolm korda võimsam. Seega oli elektritarbimine enne nii väike sellepärast, et vanad masinad lihtsalt ei töötanud või polnud vajalikke riistu üldse.
Elektrienergia tarbimise kasvus poleks Kibini sõnul midagi traagilist, sest soojakulud kahanesid remondi järel kuni kümme protsenti. Ent võrrandisse on lisandunud uus tegur – elektrituru avamisega kaasnenud hinnatõus. Jaanuari elektriarve oli seetõttu 6000 euro võrra suurem kui detsembris. Raamatukogu arvutas, et aasta lõpuks kasvab eelarveauk 54 000 euroni.
Kes annab raha?
Eesti rahvusliku kultuurivaramu olukord on nutune. Eelarvet on buumiajaga võrreldes ligi miljoni euro võrra kahandatud. Igal aastal on raamatukogu raha juurde küsinud, kuid asjata. Tänavu jättis rahandusministeerium rahuldamata lisataotluse 178 000 euro saamiseks püsikulude (sh elekter) kasvu katteks ja amortiseerunud inventari uuendamiseks.
“Oleme koondanud, palku vähendanud ja igalt poolt kärpinud, palusime töötajatel võtta aastas viieks päevaks palgata puhkus. Edasi pole kuhugi minna,” ütleb Andresoo. “Oleme isegi kaalunud varianti lülitada uued masinad teatud ajaks välja, aga see ei ole võimalik – need peavad stabiilselt töötama. Kokkuhoiuks oleks ainus võimalus juhe seinast välja tõmmata.”
Rahahädas lühendas raamatukogu lahtiolekuaega. 2009. aastast avatakse see alles kell 11, samas kui näiteks TTÜ, TÜ ja Soome rahvusraamatukogu avatakse kell 9 või varemgi. Sealjuures maksab tund aega varem avatuna hoidmine vaid 15 000 eurot aastas.
Ekspressi pärimise peale teatas raamatukogu juhtkond, et alates 15. aprillist avatakse maja kell 10.
Riigi institutsioonid põrgatavad rahaprobleemi üksteisele nagu kuuma kartulit.
Jürgen Ligi (RE) juhitud rahandusministeerium ei taha kuuldagi raamatukogule 54 000 euro eraldamisest ja lükkab probleemi lahendamise kultuuriministeeriumile.
Kultuuriminister Rein Langi (RE) juhtimisel on kultuuri osakaal riigieelarves jõudsalt vähenenud, olles mullusega võrreldes kukkunud 2,35%-lt 2,02%-le. Ministeerium teatas Ekspressile, et rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku institutsiooni eelarverida küll kajastub ministeeriumi eelarves, kuid “otsused teeb asutus ise koos nõukoguga, ministeerium ei sekku tehtavatesse otsustesse”.
Ministrite erakonnakaaslase, rahvusraamatukogu nõukogu esimehe Igor Gräzini sõnul on kokkuhoiuks tehtud kõik võimalik. Lahendust näeb ta majandusministri Juhan Partsi (IRL) võimkonnas, sest eelarveauk on seotud elektri hinna tõusuga. “Tuleb leida võimalus, kuidas katta miinus Eesti Energia kasumi arvelt, sest see lüpsab halastamatult keda tahab.”
Rahvusraamatukogu äriühingule?
Pärast seda, kui eelarvemured jaanuaris avalikkuse ette jõudsid, hakkas liigutama ka riigikogu. Parlamendi kultuurikomisjon tellis literaat Paul-Eerik Rummo (RE) algatusel lähiajal valmiva analüüsi, mis klaariks ära probleemi allika, avalik-õiguslike asutuste”ebamäärase asendi riigi suhtes”. Komisjoni esimehe Urmas Klaasi (RE) sõnul tuleb seaduses ühemõtteliselt sätestada, missuguse ministeeriumiga peab rahvusraamatukogu oma eelarve läbi rääkima.
Äsja kinnitas riigikogu rahvusraamatukogu nõukogu uueks liikmeks ettevõtja Reet Roosi (IRL). Selle liigutuse eesmärk on asutuse majandusliku efektiivsuse parandamine. Roos peab vaatama, kas saab veel kuskilt kärpida. “Kui kulusid kärpida ei saa, tuleb tulusid suurendada, näiteks digiteerimise tasu ja trahve tagastamata raamatute eest. Võiks korraldada sihtotstarbelisi korjandusi,” pakkus Roos. Koos Gräzini ja Mart Meriga (SDE) on ta algatamas eelnõu, mille eesmärk on rahvusraamatukogule elektri hinna tõus hüvitada.
Nõukogus on “peavalust lahti saamiseks”, nagu Gräzin väljendus, arutuse all olnud veel üks lahendus – anda rahvusraamatukogu haldus üle Riigi Kinnisvara ASile (RKAS). Nii Roosi kui Gräzini hinnangul on see halb idee, sest äriettevõttena on RKASi eesmärk teenida kasumit. See ei lange rahvusraamatukogu tegutsemispõhimõttega kokku. “Ilmselt ei tahaks keegi näha, et rahvusraamatukogu hakkaks pinda rentima ainult sel põhimõttel, kes rohkem maksta jõuab,” märkis Roos.
Kogud: 3 412 958 teavikut
E-teavikuid: 63 041
E-raamatuid: 92 760
Eesti e-raamatuid: 6229
Raamatukogu külastusi: 541 986
Kopeerimistöid: 278 354 lehekülge
Digiteeritud: 1 059 600 lehekülge
Lugemissaale: 16
Lugejakohti: 595
Arvutitöökohti: 88
Hoidlate maht: 5 000 000 teavikut
Töötajaid: 343
2014. aastaks taotleb raamatukogu 6 miljoni euro suuruse eelarve juures 932 000 eurot lisaks.
■105 000: küte, elekter, valve, koristamine.
■176 000: et kõrgharidusega töötajad saaksid min. 700 eurot brutopalka (praegu 550).
■ 96 000: uue IT-tarkvara ostmine, et automatiseerida ajakirjandusartiklite bibliografeerimine; digiarhiivi Digas arendus, trükifailide arhiivi loomine ja säilitamine.
■43 000: masinad ja seadmed, mida pole kümme aastat vahetatud. Vahetust vajab ka näiteks enamik 555 toolist (väike osa neist on vahetatud välissaatkondade toel).
Raine Karbi (73) projekteeritud monumentaalsete, märgiliste paekivist ehitiste karm saatus.
