FOTOD: Rahvasaadikutest seaduserikkujad: ühes käes rooliratas, teises telefon
Delfi ja Eesti Päevalehe fotograaf tabas eelmisel nädalal taas riigikogulasi, mobiiltelefon käes, autot juhtimas. „Telefoniga ma kindlalt autoroolis ei räägi. Aga selle käeshoidmine on teine asi,” selgitas Priit Toobal.
2011. aastal kehtima hakanud liiklusseaduse järgi on autojuhil keelatud kõik toimingud, mis võivad segada liiklusolude tajumist. Roolis ei tohi telefoni niisamagi käes hoida, helistamisest rääkimata. Fotod tõendavad, et seda reeglit kipuvad siiani unustama ka seaduse vastu võtnud riigikogulased ise – telefoniga asjatades ei pruugi neil rooli jaoks vaba kätt jäädagi. Ühe hommikupooliku jooksul jäid riigikogulastest seadust rikkudes objektiivi ette Margus Tsahkna, Priit Toobal, Karel Rüütli, Mailis Reps ja Andre Sepp.
Samasuguse vaatluse tegi Eesti Ekspress koos Delfiga Toompeal ka 2011. aastal. Siis tõid parlamendiliikmed põhjenduseks unustamise, harjumuse jõu, vajaduse vältimatuid töökõnesid vastu võtta, sõnumite vaatamise ja telefoni väljalülitamise. Nüüd tuleb taas tõdeda, et vanadest harjumustest on ikkagi raske vabaneda.
Seaduserikkumiselt tabatud Keskerakonna peasekretäri ja riigikogu liikme Priit Toobali sõnul on see õige, et autoroolis rääkida ei tohi. „Telefoniga ma kindlalt autoroolis ei räägi, mul on hands-free [vabakäeseade]. Aga selle käes hoidmine on teine asi,” lausus ta.
Fotolt jääb mulje, et hands-free-süsteem on Toobalil ka auto jaoks, sest rooli ei hoia ta kummagi käega. „Tõenäoliselt vastasin kõnele ja ütlesin, et olen hetkel autoroolis, kuid minuti pärast saan tagasi helistada,” selgitas poliitik, miks ta jäi kaamera ette BMW roolis, ühes käes telefon, teine elavalt žestikuleerimas.
Mobiiltelefoniga roolis nähtud Keskerakondlasest riigikogu liige Mailis Reps lausus, et ei hääletanud ise uue liiklusseaduse poolt just mitmete vaieldavate artiklite pärast. „Olen algusest peale arvamusel, et seadusesse kirjutatakse riigikogu poolt sisse mitmeid sätteid, mida reaalselt ei täideta, ning otsitakse võimalusi nendest mööda hiilimiseks. Samas on meil kohustus olla ka ühiskonnas veelgi tähelepanelikumad, sest seaduste tundmine on ju kohustus,” ütles ta.
Enda sõnul peab Reps, kui vähegi võimalik, auto kinni ja räägib jutu ära enne või pärast sõitu – seaduse, kuid peamiselt ikkagi turvalisuse tõttu. „Seega loodan, et pilt on tehtud seisvast või kohe seisma jäävast autost. Kuid tihti vastan telefonile ja siis palun andestust, et helistan hiljem tagasi,” lisas ta.
Korduv eksimus
Reformierakondlasest riigikogu liikme Andre Sepa tabas fotograaf kaks aastat tagasi roolist, mobiiltelefon pihus, telefoniekraani silmitsemas. Eelmisel nädalal jäi ta pildile, telefon kõrva ääres. Sepp ütles, et ei oska liiklusseaduse ja helistamiskeelu teemat kiirelt kommenteerida. „Ma olen püüdnud küll mitte seaduse poole pealt, aga iseenda huvides sellest kinni pidada,” lisas ta.
Sepp märkis, et hands-free-süsteem on tal autos olemas. Küsimusele, kuidas siiski nii juhtus, et ta roolis olles telefoniga rääkis, ta ei vastanud. „Helistamist on palju, ei oska öelda,” sõnas ta.
VÄÄRTEGU JA KARISTUS
Tuhanded patustajad
Politsei tuvastas eelmisel aastal 2394 juhtumit, kui sõidukijuht tegeles roolis keelatud toimingutega. Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissari Riho Tänaku sõnul käivad selle alla nii kõrvalised kui ka häirivad tegevused ehk põhimõtteliselt kõik, mis ei ole seotud auto juhtimisega.
Piir on selge
Suurem osa neist juhtumitest on tema sõnul seotud just telefoni haaramisega. „Pärast seadusemuudatust 2011. aastal on see piir selgem ning politseil lihtsam rikkumisi tuvastada. Kui enne ei tohtinud mobiiltelefoniga roolis rääkida, siis uues liiklusseaduses on konkreetselt öeldud, et seda ei tohi ka käes hoida. Nüüd jäävad ära õigustused, et sügasin telefoniga kõrva,” ütles Tänak.
Autoroolis mobiiltelefoniga rääkimise tuvastab politsei sarnaselt turvavöö kinnitamata jätmisega. „Eemalt fikseeritakse teleskoopobjektiiviga fotoaparaadiga, kas inimene hoiab mobiiltelefoni käes või teeb midagi muud. Üldjuhul on see fotomaterjaliga tuvastatav,” selgitas ta. „See on üks ohtlik asi. Inimene ei anna endale aru, et ta tegelikult telefoniga rääkides pöörab suurema osa tähelepanu jutule ja unustab ära selle, mis ümbruses toimub. Teadlased on tõestanud, et ka käed-vabad-süsteemiga rääkides kipub tähelepanu hajuma.”
Tänaku sõnul on autojuhtidel põhjendusi telefoniga rääkimiseks seinast seina, sagedasem on „tuli kõne, tahtsin korraks vastata” või „unustasin hands-free ühendada”. Mobiiltelefoniga autoroolis politseile vahele jäädes võib oodata rahatrahv kuni 200 eurot. Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, võib ilma jääda kuni 400 eurost või kuni pooleks aastaks juhiloast.
Fotograaf võis Rüütli sõnul tabada momendi, kui ta püüdis mobiiltelefoni ümber lülitada või oli hands-free-süsteem välja ununenud. „Eks ma püüan sellest punktist kinni pidada, kuigi aeg-ajalt on tõesti tulnud ette olukordi, kus ma olen pidanud telefoni haarama kas või selleks, et katkestada kõne või siis lülitada sisse hands-free-süsteem. Mina olen oma autosse selle süsteemi pannud ja mul on harjumuseks saanud, et kui ma autosse istun, siis ühendan telefoni hands-free’ga ära. Aga on tulnud ette momente, kus tõesti on see ununenud või jäänud sisse lülitamata,” rääkis ta.
