Renoiri muusa kinolinal
Prantsuse näitlejatari Christa Théret’ga (21), kes jõudis Eesti kinopubliku ette Gilles Bourdos’ maalilises filmis “Renoir”, kohtus Pariisis Kristi Pärn-Valdoja.
Kohtume Prantsusmaa ühe hinnatuima noore näitlejannaga Pariisi moenädala ajal. Ta on just tulnud Givenchy moešõult, näeb välja erakordselt cool ja räägib nii kohutavalt kiiresti, nagu ma veel ühtki inimest varem rääkimas pole kuulnud. Vaatamata oma noorele eale on tal seljataga juba muljetavaldav karjäär – Christa Théret n-ö avastati 11aastaselt ning kutsuti Pariisi Antoine Coysevox’ keskkooli õuelt otse filmi “Kirves” (Le Couperet, 2005) võtteplatsile.
Oled mänginud filmides teismeeast peale. Kas ja kuidas on lapsnäitleja karjäär su elu ja hilisemaid rollivalikuid mõjutanud?
Tõsi on see, et filmimaailmast võib tuua ka negatiivseid näiteid sellest, kuidas nn lapsnäitleja karjäär inimeste elu mõjutanud on. Ja tõsi on ka see, et minagi pidin kino tõttu väga varakult täiskasvanuks saama, sest jätsin filmides mängimise tõttu kooli 15aastaselt pooleli. Samas on see olnud väga positiivne ja rikastav, ütleksin, et isegi kasulik kogemus. Olen filmimaailmas üles kasvanud ja tean sellest ärist juba üpris palju. Midagi ebameeldivat pole seni küll ette tulnud, olen palju õppinud ja loodan aina edasi areneda ja paremaks saada.
Filmis “Renoir” mängid noort modelli, hilisemat näitlejannat ning Renoiri poja Jean Renoiri tulevast abikaasat Andrée Heuschlingit. Kas otsisid ka muuseumist või internetist neid pilte, mille jaoks sa filmis poseerisid?
Jah, loomulikult. Filmi jaoks joonistas neid pilte aga kunstnik, nn võltsmaalija, kes on endine vang ja kelle leidsime Google’i abil. Režissöör tahtis kedagi, kes oskaks maale võltsida, ja pani Google’isse otsingusõnadeks “võltsing”, “renoir” ja “vangla” ning nii ta selle isiku leidiski. Tulemus oli minu meelest täiesti vapustav! Ka stuudio, kus filmisime, oli remake Renoiri tegelikust stuudiost, mille me taastasime vanade fotode ja piltide järgi. Tõime stuudiosse isegi mõned oliivipuud, et saavutaksime samasugused värvid ja valguse, nagu oli Renoiri stuudios. Nii et me tõesti sukeldusime sellesse maailma.
