Eesti immigrandi põrgulik kuu USA vanglas
Pärast seitseteistkümmet Ameerikas elatud aastat näeb Raivo Otsman (39) oma pesapallimütsi ja autoõlist tumedaks tõmbunud kätega välja justament nagu see, kes ta ongi – automehaanik “sügavalt lõunast”. Eemalolek Eestist on olnud sedavõrd pikk, et mees meenutas aina harvemini, kuidas kunagi üheksakümnendate keskel ühtki sõna inglise keelt oskamata ühe suuna piletiga USAsse sattus.
Elu näis juba ammu olevat paigas – maksude maksmisest social security numbri saamiseni välja. Kolme aasta eest kohtas Raivo ka ameeriklannast naist, kellega mullu abiellus. Kuid läinud hilissügisel autoremonditöökojast koju sõites, vähem kui miil abielupaari Atlanta põhjapiiril asuvast majast eemal, pidas politsei eestlase kiiruseületamise pärast kinni.
Tuli ilmsiks, et tegu on sootuks võõra maa kodanikuga, kelle Ameerikasse sattumise asjaolud kahtlustäratavad ja tööluba (mida Raivo sajandivahetuse paiku ajama hakkas) lõpuni vormistamata ning vaid kiviviske kaugusel oleva kodu asemel ootas eestlast politseikong. Kuid ikka veel ei aimanud Raivo juhtunu kogu tõsidust. “Vaeseke,” mõtles ta, kui arestikambris ringi asjatanud USA Immigration and Customs Enforcementi ehk ICE töötajad ühe kinnipeetud mehhiklase küsitlemiseks minema viisid.
Mõtles seni, kuni ICE ametnikud ka tema juurde tulid.
Endisesse vanglasse – vangid on moodsamas majas – rajatud illegaalsete immigrantide väljasaatmiskeskuses, kuhu Raivo viidi, polnud mingit külalislahkust. Kui Raivo tõrkus endale ise maalt lahkumise piletit ostmast, heideti ta kuuekümne teise samasuguse kinnipeetuga ühte kongi. Kinnipidamiskeskuses ringi liikudes tuli kanda käe- ja jalaraudu, mis naha verele hõõrusid. Kindluse mõttes sihtis üks politseinik ohtlikku elementi kogu aeg ka püssiga.