Sensuaalne läkitus Suurest Mangost
Nädala algul avaldas Amazonis e-raamatuna oma ingliskeelse esikromaani Bangkokis elav eestlanna Mai Loog, kelle kuvandis on läbi aastate kokku põimunud filoloogiadoktorist slängiuurija ning jänkusabaga peotüdruku peened siidiniidid.
„Mango Maiden“ lubab erinevates üksteisega seotud lühilugudes (pealkirjadeks näiteks „Singles Eat Sushi“, „Orange Fever“ ja „Shopping is Sex“) keskenduda „feel good“ erootikale ning „sensuaalsusele naiselikust vaatepunktist“. Ekspress esitas autorile täpsustavaid küsimusi.
Millest raamat räägib?
Nelja haritud ja tööga hõivatud eurooplanna elust 2004. aasta märtsikuust kuni detsembrini. Kolm neist elavad sel ajal Tais. Kaks neist on peategelased, kes singliks jäänuna õpivad elu armastama ja nautima. Nad kõik aga otsivad veelgi rohkem armastust ja õnne.
Millise teosega seda võrdleksid (kes on olnud eeskujud/inspireerijad)?
Kirjutasin tõesti teadlikult sisse allusioone parimatest popjutustustest: Goethest ja Bulgakovist kuni "Seksi ja linnani" ning tõesti, ka "Emmanuellini" välja. Aga otsest eeskuju polnud. Minu raamat on läbinisti positiivne. See oli mu eesmärk ja inspiratsioon - püüda edasi anda elu jaatavas võtmes.
Miks otsustasid raamatu välja anda Amazonis?
Pärast ligi 7 aastat kestnud sadu kirjastajaotsinguid ja tulutuid läbirääkimisi ilmnesid märgid, mida ma ignoreerida ei saanud. Bangkoki suur ajakiri Big Chilly kirjutas mu raamatust ja minust kiitva loo
2012, aasta detsembrinumbris. Toimetaja luges käsikirja ja on vaimustuses.
Ta keeldus ise raamatut välja andmast, et jõud ei käi üle ja soovitas Amazoni, kuna sealne haare on laiem. Üks mu hea sõber siin Bangkokis, algaja kirjanik, pani veebruaris sinna üles oma esiromaani. Tal läheb väga hästi praegu, kirjastajad ajavad taga. Lõpuks ärkasin ma ühel märtsihommikul — pärast eelmisel päeval toimunud ebaõnnestunud kontakti ühe Singapuri kirjastusega — ning tundsin, et mul on väge. Et mina juhin vägesid. Ma enam ei oota, kuni keegi mu leiab ja hakkab mind kritiseerides mind talutama.
Miks kirjutasid inglise keeles?
Kadunud Kalev Keskküla juba küsis seda Ekspressi jaoks 2008. aastal.
Aga vastan meeleldi uuesti. Kui ma seda 2005. aastal kirjutama hakkasin, ei olnud ma mitu aastat Eestis käinud ega ka palju eestlasi näinud. Side oli nõrk. Tundsin end maailmakodanikuna sel väikesel sinisel planeedil, inimesena, kel on uus sõnum anda kõigile.
Kas on oodata ka raamatu eesti keelde tõlkimist?
See kõlab huvitava väljakutsena! Tundub, et on!
