Nädala raamat: Väike samm mõistmise suunas
Martin Schäuble, Noah Flug “Iisraellaste ja palestiinlaste lugu”
Tõlkinud Urmas Kaldmaa. Koolibri, 2012. 152 lk.
Käesoleva, küll veidi puise, kuigi põhjaliku raamatu autorid on sakslane ja Iisraeli juut, eessõna aga pärineb Samira Gamali nimeliselt palestiinlannalt. Seega on tegu esimese põhjalikuma eestikeelse sissevaatega kummagi osapoole arusaamisesse juba aastakümneid kestva ideoloogilis-sõjalise vastasseisu põhjustesse ning rahu saavutamise võimalustesse. Käsitluse teeb intellektuaalselt eriti atraktiivseks uurijate püüd maksimaalse täpsuse ja erapooletuse poole, samuti geopoliitiliste faktorite oskuslik sidumine tavainimeste muljete ning motiividega.
Mahult väikesest, kuid sisult tihedast raamatust saab lugeja teada hulgaliselt õpetlikke fakte nii Briti mandaatrežiimi ajaloost, elanikkonna kujunemisest (näiteks elas Palestiinas 1947. aastal 650 000 juuti ja 1,2 miljonit araabiakeelset palestiinlast) kui maavaldusest jne. Loomulikult analüüsitakse esimese Araabia-Iisraeli sõja (1948–1949) puhkemise põhjusi, ei minda mööda palestiina põgenike tekkimise tagamaadest – seejuures ei omistata vastutust selle eest, erinevalt näiteks eestikeelsest Vikipeediast, ainult araabia propagandale, vaid ka juudi relvastatud jõukude terrorile ja lihtsalt hirmutundele.
Analüüsitakse ka Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) ajalugu, selle karismaatilise juhi Jassir Arafati tõusu ja eri võitlustaktikate – kaasa arvatud terroristlike – kasutamist. Kuid avatakse ka Iisraeli usuäärmuslaste (näiteks liikumise Gush Emunim) eesmärke ja meetodeid.
Kõrvuti palestiina põgenike küsimuse lahkamisega pööratakse teoses suurt tähelepanu Iisraeli poolenisti militariseeritud uusasunduste poliitika analüüsile. Autorid rõhutavad seejuures, et uusasunduste rajamine okupeeritud Palestiina aladel, mis sai erilise hoo sisse pärast parempoolse parteibloki Likudi võitu 1977. aasta parlamendivalimistel, on räiges vastuolus rahvusvahelise õigusega. Just uusasunduste poliitika oli esimese ja teise intifada (nn kivisõja) elik palestiinlaste vastupanu peapõhjus. Kuid terroristid ei tegutse ainult palestiinlaste seas: näiteks kvalifitseerivad autorid ka Iisraeli vägede tegevuse Gaza sektoris operatsiooni “Sulatina” käigus riiklikuks terrorismiks.
Lõpuks jätavad Schäuble ja Flug vaadeldava teema lahtiseks, avaldades lõpupeatükis lootust juutide ja palestiinlaste rahulikule kooselule. Tulevikus.
