Võistlusvormi saavutamiseks tuli lugeda veiniraamatuid, et värskendada oma teadmisi geograafiast ja veinitootjatest. “Mõistagi jõin ka palju veini, aga kui raamatutest saadud info pidin läbi seedima, siis veine proovides oli kasuks sülitamisoskus,” räägib Peäske MMiks valmistumise perioodist ja kirjeldab, kuidas ta kaarte lugedes mõtles läbi iga piirkonna kohta võimalikud küsimused. Asjalikke ja usaldusväärseid veiniblogisid sommeljeede sõnul napib, kuid üks neist – Gildsommeliers – on põhjalikum kui veiniraamatud. Kalev Kesküla ladusalt loetavat ja loogiliselt kirjutatud veinijuhti peab Peäske parimaks käsiraamatuks veinimaailmas. Esisommeljee lemmikuteks on jäänud ikka klassikalised vana maailma veinid. “Valgetest on lemmikviinamari Riesling ja šampanjat olen valmis igal hetkel pruukima.” Lemmikveini Peäske ei nimeta, vaid rõhutab, et eelistused sõltuvad ikka toidust, seltskonnas ja tujust.