Karistuse kandnud seksuaalkurjategijate kontroll vajab tõhusamaid meetmeid
Enne tähtaega vabaneb Eestis umbes 15% seksuaalkurjategijaid. Karistuse kandnud isikuid hiljem jälgida on üsnagi keeruline. Politsei lastekaitsetalituse juht pedofiilide tervenemisse ei usu.
Eile tuli avalikuks, et prokuratuur saatis mitu aastat pedofiiliakuritegude eest vangis istunud ja enne tähtaega vabastatud Toomas Meola, endise nimega Toomas H. Liivi uute seksuaalkuritegude eest kohtusse. Ta on mullu oktoobrist saadik uuesti vahi all. Selline uudis tekitab paratamatult küsimuse, kuidas sai Meola ennetähtaegselt vanglast vabaks ja kui rangelt tema tegevust vabaduses kontrolliti.
Selliste kurjategijatega on hästi tuttav Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsetalitus. Selle juhi Pille Alaveri sõnul on üheksa aasta jooksul, mil talitus on töötanud, karistuse saanud kurjategijatest tagasi trellide taha sattunud kümmekond. Seda ainult Põhja prefektuuri haldusalas. „Ühelgi momendil üheksa aasta jooksul ei ole olnud hetke, kus poleks olnud uurida ühtegi seksuaalkuritegu,” ütles ta. Sealjuures on uute juhtumite avastamisel tema sõnul suur roll inimeste kaasabil, kes kahtlastest asjadest politseile teatavad.
Pedofiilid on Alaveri kinnitusel tippmanipuleerijad, kes intelligentsetena valivad ohvreid hoolikalt, mis vähendab vahelejäämise riski.
Alaver ei osanud öelda täpset arvu, kui palju pedofiile n-ö tagasi langeb ehk uue kuriteo toime paneb, kõikehõlmav statistika selle kohta riigis puudub. Eriti suur oht on tema sõnul tagasi langeda nendel, kes on lapsi juba reaalselt seksuaalselt väärkohelnud.