Selliste kurjategijatega on hästi tuttav Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsetalitus. Selle juhi Pille Alaveri sõnul on üheksa aasta jooksul, mil talitus on töötanud, karistuse saanud kurjategijatest tagasi trellide taha sattunud kümmekond. Seda ainult Põhja prefektuuri haldusalas. „Ühelgi momendil üheksa aasta jooksul ei ole olnud hetke, kus poleks olnud uurida ühtegi seksuaalkuritegu,” ütles ta. Sealjuures on uute juhtumite avastamisel tema sõnul suur roll inimeste kaasabil, kes kahtlastest asjadest politseile teatavad.

Pedofiilid on Alaveri kinnitusel tippmanipuleerijad, kes intelligentsetena valivad ohvreid hoolikalt, mis vähendab vahelejäämise riski.

Alaver ei osanud öelda täpset arvu, kui palju pedofiile n-ö tagasi langeb ehk uue kuriteo toime paneb, kõikehõlmav statistika selle kohta riigis puudub. Eriti suur oht on tema sõnul tagasi langeda nendel, kes on lapsi juba reaalselt seksuaalselt väärkohelnud.

Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Priit Talve sõnul uuris ministeerium 2009. aastal kolm aastat varem vanglast vabanenud seksuaalkurjategijate retsidiivsust. Kolme ja poole aasta jooksul sattus 55 isikust vanglasse tagasi kaheksa ehk 14,5%. „Kanada teadlaste poolt koostatud uuringus on leitud, et 12–24% seksuaalkurjategijatest paneb toime uue kuriteo, samas ei ole need tihti seotud seksuaalkuriteo või vägivallakuriteoga,” lisas ta.