HOMSES EKSPRESSIS: Läänemere and, mida ihkasid kuningad ja vaaraod

See meie ajaloo üks salapärasemaid peatükke algas umbes 4000 aastat tagasi ja on seotud nii sumeri eeposega Gilgameš kui ka Egiptuse vaarao Tutanhamoniga. Selleks seoseks on Läänemere poolmüütiline and - merevaik -, mille nimetus muistses Mesopotaamias kõneldud akadi keeles laenati eestlastelt-liivlastelt.

Süürias, paarikümne kilomeetri kaugusel Homsist asuvad muistse Qatna linna varemed. Linna õitseng algas umbes 1800 eKr ja kestis kuni 1340 eKr, mil Qatna hävis hetiitide rünnakuis ning paik vajus unustusse. Alles hiljuti, 1999. aastal algasid Qatnas suuremad väljakaevamised, mis viisid rikkalike panustega kuningliku hauakambri avastamiseni.

Sealt toodi välja ehteid, pronksi, keraamilisi ja kivinõusid, skulptuure ja sarkofaage – ent mitte need ei valmistanud suurimat üllatust.

Kõige selle rikkuse seas köitis arheoloogide tähelepanu imeilus lõvipea kujuline väike merevaigust anum ning ligi sada merevaiguhelmest. Kust need küll pärinesid? Vastuse küsimusele andsid keemilised analüüsid. Selgus, et niisuguse koostisega merevaiku esineb ainult Baltikumis.

Loe artiklit 25. aprilli Eesti Ekspressist