Päike kaamoslikul natüürmordil
Miks armastatakse Marimekkot, mis vastandub nii radikaalselt põhjamaisele “blondile maitsekusele”, küsib Helsingis Marimekko tehases ja Tallinnas näitusel käinud Karin Paulus.
Võimsaid lilli, jõulisi värve ja triibulisi särke imetlesid moeteadlikud tallinlased juba Soome televisiooni vahendusel, ent laiemalt hakkas 1951. aastal bravuurika Armi Ratia asutatud Marimekko eestlastega kõnelema siiski piiride avanedes. Sai selgeks, et peale Alvar Aalto on soome disainis muudki märkimisväärset. Firmat osatakse identifitseerida kas või popiliku moonimustri Unikko järgi, mis on muutunud rahvalikuks soomluse sümboliks ja mida kasutatakse nii kummikul, kotil kui ka pinalil. Tänapäeval on firma menukas ka Aasia riikides, võludes oma selge ja särtsaka kuvandiga. Tasuks samas meenutada, et ettevõte on kosmopoliitne ammu: näiteks sõitsid juba 1975. aastal laste voodipesul ringi jaapanlase Katsuji Wakisaka autod (Bo Boo kangas).
