Kolm päeva uut tantsu
Aastast 1997 toimuv Eesti nüüdistantsufestival “Uus tants” pakkus sel aastal Haapsalus mitmepäevase ja eripalgelise programmi.
Näha sai viimase kahe aasta lavastusi, festivali teemaks oli sel korral “Kohalolu pitser” ja põhiprogrammi kuulus kuus lavastust.
Tundub, et tantsukunsti alal tegutsevate inimeste väsimatu töö on hakanud vilja kandma, sest huvi tantsulavastuste vastu on kasvanud nii suureks, et igale etendusele oli tarvis toole juurde tuua ning osa vaatajatest istus põrandalgi. Veelgi ootamatum oli olukord, kus Renate Valme ja Kompanii Nii etendus “Pung” (pildil) oli juba eelmüügis läbi müüdud. Nii ei mahtunudki kõik soovijad vaatama neid väga intensiivseid kehalisi sketše õnnetustest ja õnnestumistest. Sama olukord tabas ka tantsuteatri Fine 5 kohaspetsiifilist lavastust “Enne kui minna, ma ütlen” ehk hüvastijättu oma Laia tänava tantsustuudioga, millest nad 2012. aastal välja pidid kolima. Selle stuudio taaslavastamise käigus sai publik osa tantsijate isiklikest mälestustest kohast, kus oldi 15 aastat tegutsetud.
Meeldejääv oli Erik Alalooga & Andreas W jõuline “Materjali vastupanu” ehk lavastus sellest, kuidas suured poisid eri materjalide ja konstruktsioonidega mängivad: lihtne rõõm lammutamisest ja vormide ümberkujundamisest. Kaja Kann & Juha Valkeapää aga tegelesid just nimelt ehitamisega: kuut-maja valmis lavastuses “It seems a good place to build a house”. Podises supp ning töötegemise kõrvale jutustati inimsuhetest ja räägiti muinaslugu. Kui tilluke maja valmis sai, ootas Kaja sellesse külalisi ja Juha muutis hoopis terve saali majaks ning publikut kostitati supiga.
Spirituaalselt mõjus Karl Saksa meditatiivne tants “The Drone of Monk Nestor”, kus rändav munk võttis ette pika ja keerulise teekonna.
Festivalil etendus ka Zuga ühendatud tantsijate 4–7aastastele mõeldud fantaasia- ja värviküllane “Võluvärk”, mis ei jätnud oma seikluslikkuses külmaks ka vanemat vaatajaskonda.
Uus tants võõrustas ka eri riikide produtsente ja kuraatoreid, mis andis koreograafidele võimaluse saada tagasisidet ning leida võimalusi välismaal esinemiseks. Selleks, et kaasaegset tantsu rohkem ja paremini kajastataks, korraldati koostöös Tartu Ülikooli Teatriteaduse Üliõpilaste Looži ja kedja Writing Movementiga kolmepäevane rahvusvaheline seminar “nu_dnc.txt”, et koolitada tantsukriitikuid Eestis, Venemaal, Lätis ja Leedus. Lisaks peeti kaks vestlusringi tantsukunstiga seotud inimestega. Ühe vestlusringi teemaks oli häbi, seal oli peamiselt juttu rahast ja organiseerimise raskustest. Teisel korral paluti jutustada kõige kibedamast võidust ja kõige õnnelikumast kaotusest oma tegevusalal.
