Islandi rahvakogu töö kukutati läbi
Islandi rahva pingutused kehtestada rahvakogu ideedele rajanev uus põhiseadus jooksid liiva, sest parlament ei suutnud seda vastu võtta.
Jõustumiseks tuleks põhiseaduse projekt kahel järjestikusel parlamendi koosseisul vastu võtta. Hädaabina kinnitas lahkuv parlament viimasel hetkel seaduse, et konstitutsiooni saab muuta ka ühe parlamendi ülekaalukal poolehoiul, kui seda toetab lisaks ka referendumil 40% valimisõiguslikest kodanikest. Järgmine parlamendi koosseis peab selle seaduse veel heaks kiitma.
Tõenäosus, et see juhtub, on väike. 27. aprilli valimistel ennustatakse edu erakondadele, kes olid võimul enne kriisi ning kes ei toeta uut põhiseadust. Ilmselt moodustavad koalitsiooni Iseseisvuspartei ja Progressiivne partei. Viimane esindab ka kalatöösturite huve, kellele ei meeldi uues põhiseaduses näiteks loodusvarade, sh kalaresursside rahva ühisomandiks kuulutamine.
"Islandlased pole kriisist mitte midagi õppinud. Nii hullumeelne pole olukord meie poliitikas varem olnud," ütleb veteranpoliitik, endine välisminister, sotsiaaldemokraat Jón Baldvin Hannibalsson. Ekspeaministri Geir Haarde (Iseseisvuspartei) hinnangul oligi põhiseaduse eelnõu mitmes mõttes vigane ja sellega tulnuks kõvasti tööd teha.
Kes on süüdi? Ilmselt kõik poliitilised jõud, kes töötasid üksteise vastu. Kriisijärgne parlament ja valitsus jäid hambutuks.
Islandlased korraldasid 2009. aastal nn pottide ja pannide revolutsiooni, sundides tagasi astuma valitsuse, kes riigi kriisi vedas. Erakorralised valimised võitis toona Sotsiaaldemokraatlik Liit. Tegu oli ajaloolise sündmusega, sest esmakordselt ei olnud Iseseisvuspartei enam suurim parlamendierakond. Esimest korda Islandi ajaloos sai riigi peaministriks naine - sots Jóhanna Sigurðardóttir. Ta on teadaolevalt ka esimene riigipea maailmas, kes on avalikult tunnistanud, et on lesbi.
Oli aga selge, et Island vajab suuremaid muutusi. Leiti, et on vaja muuta Taanist üle võetud ajast ja arust põhiseadust. Selleks kutsuti kokku rahvakogu, kus 1200 inimest pani paika uue konstitutsiooni põhimõtted. Rahvakogu tulemus oli erakordne: 30 000 mõtet, mis võtsid enda alla 700 lehekülge.
Islandlased valisid konstitutsioonikomitee, mis koostas uue põhiseaduse kava. Rahvas osales protsessis ka sotsiaalmeedia abil. 2011. aastal oli töö valmis ja põhiseaduse projekt esitati parlamendile. Kuid sinna see toppama jäigi vaatamata sellele, et mullu oktoobris pooldas referendumil uut põhiseadust 2/3 hääletanutest.
