Kohus ei ole eutanaasia luba sisuliselt käsitlenud

Seoses tänases Eesti Ekspressis ilmunud artikliga „Ootamatu meelemuutus: eutanaasiat palunud mees tahab nüüd elada“ täpsustab Tartu halduskohus, et kohtumenetluses ei ole olnud sisulist taotlust eutanaasia sooritamiseks.

Tartu halduskohtu menetluses oli 2010. aastal Toomas Reisalu taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks, mille kohus jättis 7. aprilli 2010 määrusega rahuldamata. Riigi õigusabi taotles Reisalu eutanaasia sooritamise loa menetlemiseks, teatas halduskohus.

Seega ei ole korrektne artiklis toodud väide, et Tartu halduskohus ei andnud luba eutanaasiaks. Tegelikkuses ei rahuldanud kohus riigi õigusabi saamise taotlust, mida taotleti eutanaasia sooritamise loa menetlemiseks.

Kohtumäärusega ei käsitletud küll eutanaasia sooritamise taotlust, kuid selgitamiskohustusest tulenevalt lisas kohus määrusele ka põhjenduse. Kohus oli seisukohal, et halduskohtu pädevuses ei ole anda luba arstide kaasabil eutanaasia sooritamiseks ega teha ka ettekirjutust isiku suhtes eutanaasia sooritamiseks. Aktiivne eutanaasia võib Eestis kaasa tuua kriminaalkorras karistamise.

Põhiseaduse paragrahv 16 ütleb: „Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.“ Põhiseaduse kommentaaride järgi on vaieldav küsimus, kas põhiseaduse nimetatud paragrahviga on isiku surmale kaasaaitamine keelatud ja kriminaalõigusega karistatav. Lubatavaks peetakse passiivset eutanaasiat ehk loobumist terminaalses seisundis haige ravist. Aktiivset eutanaasiat peetakse kuriteoks enamikus riikides, sealhulgas Eestis.