VANA KULD: Kas meil on üldse presidenti vaja?
Koostöö Kogu uurib, kas Eesti riigiaparaati saab koomale tõmmata. Ühes Euroopa Liidu riigis on ühendatud isegi riigipea ja valitsusjuhi ametid.
President Toomas Hendrik Ilves manitses mullu vabariigi aastapäeval peetud kõnes eestlasi sallivad olema.
“Me teame, kui sobimatu ja riivav on sageli avalik sõnakasutus, kuidas meie poliitiline sõnaruum on tigedusest ja kurjusest risustunud. Mulle tundub, et ühiskond on üle võtmas anonüümsete kommentaariumite õelust ja lahmimist,” rääkis ta.
Neli kuud hiljem nägime presidenti Twitteris ingliskeelses sõnasõjas USA majandusteadlase Paul Krugmaniga. Eesti riigipea kaitses siinset kärpepoliitikat.
Samas kasvavad presidendi kantselei kulud (4,1 miljonit eurot) tänavu üle nelja korra kiiremini kui riigiaparaadi omad tervikuna. Eraldised Kadriorule suurenevad 4,8 protsendi võrra, riigieelarve 1,1 protsendi võrra. (Kantselei põhjendab kulude kasvu varugeneraatori soetamisega.)
Eesti president ei ole riigi tegevjuht, ta on riigipea. Selline, kes silitab lastel päid; annab tublimatele aumärke; juhib rahvast vaimse isana: mõnikord kiidab ja innustab, teinekord rahustab ja laidab; ning esindab meid välispoliitikas.
Uskusin naiivselt, et selliseks esindusametiks piisab 20–30 inimesega meeskonnast. Tegelikult kuulus juba presidendi kantselei loomise ajal (sügisel 1992) selle koosseisu 52 inimest.
Masu ajal kahanes presidendi kantselei töötajaskond 60 inimeseni. Tänavu paisub see 66 inimeseni – nii palju töötajaid pole Kadriorus Ilvese valitsemisaja jooksul veel ametis olnud.
Laias laastus on Eesti presidendi kantselei ülalpidamine rahva jaoks peenraha. Ta neelab vaid 0,05 protsenti riigieelarvest.
Teisalt jällegi on näiteks Kadrioru tööjõukuludeks arvestatud 1,7 miljonit eurot. Presidendi kantselei kulutab töötasudeks rohkem kui mitmed olulised, tervet elanikkonda teenindavad ametid, nagu tarbijakaitseamet ja ravimiamet. Rääkimata kitsama valdkonna asutustest, nagu konkurentsiamet, patendiamet ja lennuamet.
Tänavu jaanuaris alustas presidendi kantselei haldusalasse kuuluv Koostöö Kogu, mida juhib Ilvese endine nõunik Olari Koppel, kolme aasta pikkust projekti Eesti riigi haldamise kohta.
Kogu teatel on selle üldeesmärgiks “lihtsama, läbipaistvama, loogilisema ja konkreetselt Eestile sobiva riigi pidamise mudeli väljatöötamine. Esimesteks ülesanneteks on püstitatud “riigi röntgeni” koostamine, mis annaks põhjaliku ülevaate muutunud avaliku sektori suurusest, korraldusest, ülesannetest ja kuludest.”
Paar nädalat tagasi pakkus Peeter Kaldre Vikerraadio saates “Rahva teenrid” välja, et Eesti võiks hakkama saada ka presidendita.
Mulle näis see idee liiga radikaalsena (ma olen ajakirjanik, mitte selle valdkonna spetsialist). Järele mõeldes tundub, et see mõte võiks sobida hästi analüüsimiseks Koostöö Kogule, kes saaks oma projekti raames üle vaadata ka Kadrioru ja Toompea ametikohad ning kulud. Kas neid saaks väiksemaks näpistada?
Teemat võiks vaadata pärani silmi ja eelarvamusvabalt, kuni selleni välja, kas Eesti vajab eraldi peaministrit ja riigipead.
Eesti on parlamentaarne riik. Kuid maailmas on küllalt riike, kus riigipea on ühtlasi valitsusjuht. Tuntuim neist on USA, kuid ka Euroopa Liitu kuulub üks selline riik – Küpros.
Kui arvate, et idee Toompea ja Kadrioru ühendamisest on liiga ketserlik, siis tasub mõelda Eesti Panga nõukogu esimehe, endise presidendikandidaadi Jaan Männiku esmaspäevasele esinemisele riigikogus. Tema, kes ta on pandud seisma keskpanga huvide eest, ütles seal selgelt välja, et “Eesti Pank kui süsteem on Eesti riigile ja rahvale liiga kallis”.
Presidendi Kantselei koosseis. Koos riigipeaga on Kadriorus 66 töökohta. Mõned neist on osalise tööajaga. Üks autojuhi koht on olemas vaid veebikülje andmetel, tegelikult olevat ta koondatud.
Allikas: www.kadriorg.ee
Lugu ilmus esmakordselt 23.mail 2013
