Ehtsad pisarad Cannes’is

Maailma olulisimal filmifestivalil Kuldse Palmioksa võitnud “lesbidraama” “Sinine on kõige soojem värv” on ennekõike lummav armastusfilm.

Jätame praegu kõrvale high society kultiveerimise, mida filmiajakirjade The Holly wood Reporter, Screen ja Variety päeva ajakirjad mõnuga tegid – selleks oli ka suurepärane võimalus, moodsalt õhtukleidistatud filmistaarid tõusmas mööda punast vaipa (2 korda 13 trepiastet). Keskendume pigem võistlusprogrammile, mis maailma jaoks kujutab endast endiselt festivalipüramiidi tippu. Seda enam, et pressilinastused samas festivalipalees hommikul ja lõuna ajal mõjuvad kainestavalt ja võltslummust hajutavalt.

Mullu oli Michael Haneke “Armastus” selge favoriit. Tunamullu rebisid võrdselt Lars von Trieri misantrooplik “Melanhoolia” ja Terrence Malicki kõiksust haarata püüdev “Elupuu”. Finišieelses rebimises aga komistas von Trier omaenda ebaõnnestunud naljale Hitlerist ja ta diskvalifitseeriti.