Suur armastus: Kuldse Palmioksa võitja valik oli žürii üksmeelne otsus. Adèle Exarchopoulos (vasakul) ja Léa Seydoux filmis “Sinine on kõige soojem värv”.
Foto: festivalcannes.fr
Jätame praegu kõrvale high society kultiveerimise, mida
filmiajakirjade The Holly wood Reporter, Screen ja Variety päeva
ajakirjad mõnuga tegid – selleks oli ka suurepärane võimalus, moodsalt
õhtukleidistatud filmistaarid tõusmas mööda punast vaipa (2 korda 13
trepiastet). Keskendume pigem võistlusprogrammile, mis maailma jaoks
kujutab endast endiselt festivalipüramiidi tippu. Seda enam, et
pressilinastused samas festivalipalees hommikul ja lõuna ajal mõjuvad
kainestavalt ja võltslummust hajutavalt.
Mullu oli Michael Haneke
“Armastus” selge favoriit. Tunamullu rebisid võrdselt Lars von Trieri
misantrooplik “Melanhoolia” ja Terrence Malicki kõiksust haarata püüdev
“Elupuu”. Finišieelses rebimises aga komistas von Trier omaenda
ebaõnnestunud naljale Hitlerist ja ta diskvalifitseeriti.