Ilja Laurs: Ettevõtjad kardavad, et riik karistab ja küsib altkäemaksu
TEINE BALTI EDULUGI PÄRAST SKYPE'I: Baltikumi edukamaid iduettevõtjaid leedulane Ilja Laurs räägib eksklusiivintervjuus Eesti Ekspressi Ettevõtlusele, kuidas sai edukaks tema mobiilirakenduste pood GetJar.com ning mis takistab Eesti ja Leedu sarnastel majandustel targa ettevõtluse rindel õitsemast.
Tagasi vaadates, miks sai GetJar nii edukaks?
USAs algas mobiililaine 2007. aastal iPhone'i tulekuga, Euroopas oli see alanud juba mitu aastat varem. Tavaliselt kõiges esirinnas olev Silicon Valley oli Euroopast mobiilinduses neli aastat maas. Meile tähendas see, et me ei pidanud sealsete idufirmadega konkureerima, sest neid lihtsalt polnud.
Saime jõudsalt turul kanda kinnitada ja kasvada.
Teine tähtis tõuge oli iPhone'i turuletulek. Enne seda oli isegi nutitelefoni kasutusvalmiks konfigureerimine tõeline piin, rääkimata sinna rakenduste laadimisest. GetJari kasutas käputäis tehnoloogiatarku, kuid rahva sekka me ei jõudnud, sest keskmine koduperenaine ei olnud võimeline oma Java-telefoni rakendust laadima.
Siis investeeris Apple turundusse miljardeid ja poole aasta pärast mõistsid kõik, et "äpid" on ägedad asjad. Ehkki Apple'i kasutajaskond oli vaid umbes üks protsent, tõmbas ta kõik teised tootjad lainega kaasa ning lõi turule väga suure rakenduste vaakumi, mida oli vaja täita. Meie olime tol ajal Apple'i kõrval ainuke tegija selles vallas ja meid lihtsalt imeti sellesse vaakumisse.
Mobiilioperaatoritele see ei meeldinud...
Nad arvasid, et äpid on kurjast ja tapavad nende SMS-äri. 2005. aastal domineeris ärimudel, kus rakendusi litsentseeriti operaatoritele, kes neid tarbijatele müüsid.
Praegu on tasuta teenused mõistetavad - Facebook ja Google ei küsi meilt ju raha -, kuid toona ei pidanud tarbijad midagi niisama saama.
Avasime GetJariga end kõikidele äpiarendajatele tasuta kanalina. Nad said meie kaudu oma "toored" rakendused turule tuua, varajastele kasutajatele testimiseks. Oleks meil toona olnud teadlik plaan luua äpipood, oleksime selle teinud tasulise nagu iTunes. Ent siis oleks meie edulootus olnud nullilähedane. Seega leidsime kogemata tasuta ärimudeli, mis meile lõpuks palju kasu tõi.
Mida ise selle ajaga õppinud oled?
Alustasin äri põhimõttega teha palju asju korraga, kindlustades end igal rindel. Ajapikku õppisin, et edu toob fokuseerimine. Baltikumis on tüüpiline, et firmad hajutavad oma ressursse paljude asjade vahel - üks osa tiimist arendab tooteid, teine osaleb riigihangetel, kolmas pakub konsultatsiooniteenust. Aga Silicon Valleys hoitakse kogu meeskonnal selget eesmärki ja fookust. See on hädavajalik, sest konkurents on nii tihe: kui paned projektile vaid 50 protsenti ressurssidest, riskid paljuga. Keegi teine teeb sama asja paremini ära.
Siin regioonis on tarbijad üldiselt madala kvaliteediga harjunud. Baltikumi restoranid, lennufirmad, pangandus - keskmine tase on igal pool väga madal. Kui palju näiteks teab üks keskmine kelner meie restoranides veinidest?
Kui lendan Ryanairiga, pole lennukites kunagi vabu kohti. Aga airBalticul on pooled kohad tühjad. Konkurents pole veel sundinud siinseid firmasid endast parimat andma.
Tarbijatena tolereerime veebilehti, mis laevad alla 20 sekundit ja millel on enam-vähem disain. Aga see annab arendajatele ja ettevõtjatele vale signaali. Kui nad üritavad kord samasuguse niru kvaliteediga lääne turgudele minna, üllatuvad kõvasti. Seal ei piisa kaugeltki "enam-vähem" asjadest.
Kui suureks on GetJari äri paisunud?
Kuna firma ei ole avalik ettevõte, ei avalda me oma majandustulemusi. Rakendusi on laaditud meie kaudu üle kolme miljardi, 100-120 miljonit allalaadimist iga kuu. Ainult kaks rakenduste poodi planeedil on jõudnud sama tulemuseni, Google just hiljaaegu.
Kasutajate arvult oleme jõudnud 100 miljonini. See teeb meid üsna suureks isegi Silicon Valley mõistes. Facebookil, nagu teame, on ligi miljard kasutajat, Twitteril mõnisada miljonit.
Firmade väärtuse mõõtmine on keeruline teema. Näe, Facebooki börsile tulekul oli tema väärtus sada korda suurem kui aastakasum - see on ennekuulmatu! Mõni ütleb, et üks firma on väärt miljardit, teine, et miljonit.
GetJari peetakse Baltikumi suurimaks start-up-edulooks ...
Pärast Skype'i - jah! Ma ei taha kõlada kui snoob, ent suuremaid edulugusid tõesti pole. Aga küll nad tulevad.
Kuidas GetJar sobitub praegu Google'i ja Apple'i äpipoodide vihase võitluse tandrile?
Kui olime väikesed, vajasime väljastpoolt raha, et kusagile jõuda. Praegu on meil endal piisavalt vahendeid oma kasvu rahastamiseks.
Äpipoode on mitmeid (Google, Apple, Amazon, Blackberry, Windows jt) ja paljud peavad GetJari samuti äpipoeks. Tegelikult klassikalises mõttes me seda pole. Oleme kanal, mille kaudu saavad suured firmad oma sisu tarbijateni viia.
Kui iTunes müüs "Angry Birdsi" ühe dollariga, siis meilt sai selle tasuta. Meie ei võta raha äppide müügist, vaid reklaamist. Me ei müü midagi tarbijale, vaid kasseerime raha Grouponilt, Zyngalt, Facebookilt jt-lt, kelle sisu me reklaamime. Sel moel me enam ei võistle Google'i ega Apple'iga. Oleks ka üsna rumal Google'iga sarved kokku panna - nagu jookseks vastu täiskiirusel sõitvale rongile.
Mis on GetJari suurimad väljakutsed?
Enamik väljakutseid on sellised, mida ette ei näe. Meie jaoks on väljakutse see, kuidas suhtuda Hiinasse. Androidi sektoris, kus tegutseme, on Hiina kõrval meeletult suur turg. Poole aasta või aasta pärast saab Hiina suuremakski kui USA, aga mängureeglid on seal hoopis teistsugused.
Talentide värbamine ja hoidmine on samuti alati suur väljakutse igale Silicon Valley firmale. USAs on see palju keerulisem kui Baltikumis.
Ütled, et väljakutseid ette ei näe. Kas see tähendab, et äriedu pole võimalik saavutada mingi manuaali järgi või kedagi kopeerides - see pigem tuleb loteriina?
Kopeerimine on kui viljade otsimine aiast, kust need on juba ära korjatud. Oleme näinud üksjagu tegelasi, kes üritavad Facebooki kopeerida. Ka Grouponil oli Baltikumis kümneid kloone, aga harva saab selliselt edukaks. Mina kopeerimisse ei usu.
Kui mõtled Baltikumist sirguvatele järgmistele edukatele start-up'idele, siis kes esimesena meenuvad?
Leedus on mobiilisektorist Pixelmator. Eskimi.com on miljonite kasutajatega sotsiaalne võrgustik, üllatavalt edukas Aafrikas. Olin kunagi nende suhtes skeptiline, mõtlesin, et Facebook võtab niikuinii igal pool oma, aga ei.
Friendly Fashion on huvitav ja kasvav. See on teine Leedu firma GetJari järel, kuhu investeeris Accel Partners. Kontseptsioon põhineb sellel, et naistel on riideid, mida nad ei kasuta. Samas
vajavad naised igaks peoks uut kleiti. Nende soetamine oleks liiga kulukas, parem sõpradelt midagi laenata. Teenus alustas Leedust, kuid on arenenud Tšehhi ja Saksamaale.
Mis on Baltikumi idufirmade suurimad peavalud?
Inimestel on palju häid ideid, kuid lootusetult väike arusaam sellest, mis on start-up . Valdav osa potentsiaalseid ettevõtjaid ei alustagi, sest neil puudub elementaarne arusaam, mida idufirma
tegemine tähendab. Vastupidiselt Silicon Valleyle, kus iga 12aastane teismeline võib sulle kõik rääkida IPOdest, A- ja B-seeria rahastustest, riskikapitalistidest ja muust. See on seal lihtsalt veres.
Kui ma Vilniuse majandusülikoolis pangandust ja rahandust õppisin, ei kuulnud ma kuue aasta jooksul kordagi sõna "riskikapitalist". Hiljuti pidasin Leedu teise, kolmanda ja neljanda aasta äritudengitele kõne kapitali kaasamisest ning tajusin, et nad ei mõista. Küsisin kui palju saalis olijatest aduvad, mille poolest erinevad investeering ja krediit. Neljasaja inimese hulgast tõusis võib-olla viis kätt. Kas selline saab olla tänapäeva äriharidus?
Suur väljakutse on ka seaduslike regulatsioonide järgimine. Ettevõtjad kardavad maksurevidente ja tööinspektoreid. Nad sajavad kontorisse sisse, leiavad mingi probleemi ja panevad valiku ette: maksa väike altkäemaks või äri läheb kinni, sest ei vasta mingitele nõuetele. Selliseid asju juhtub küll tänapäeval vähem kui kümme aastat tagasi, ent hirm riigist kui karistajast on endiselt õhus.
Mis kogemused sul nende inspektoritega on?
Kui oma äri alustasin, pidi teine töötaja olema täiskohaga raamatupidaja, kes hoolitseb, et kõiki seaduseid oleks järgitud. Tänaseni on ettevõtjatel säilinud suur aruandluskohustus, tuleb palju tegeleda paberimajandusega.
Kui tahtsid inimesi tööle võtta, pidi sul olema tööohutuse sertifikaat. Kaks nädalat tuli hommikust õhtuni tuupida ohutusnõudeid, et sertifikaat kätte saada. Ja ka siis oli oht, et selle väljastav ametnik küsib enne altkäemaksu.
Kui meid oli firmas kolm, pidi üks jälgima poole koormusega kõiki tööseaduse muudatusi. Seadus muutus iga kuu, mis on täielik nonsenss. Oleks Zuckerberg kunagi pidanud midagi sellist läbi elama, poleks ta kunagi Facebookini jõudnud. Silicon Valleys lolle seadusi ei eksisteeri, küll aga siinpool ookeani. Eestis on selles suhtes äri teha lihtsam - respekt!
Veel on peavaluks regulatsioonid, mis puudutavad töötajate värbamist ja lahtilaskmist. Start-up on juba olemuselt ettevõte, mis peab saama kiiresti inimesi palgata ja vabastada. Balti riikides ei ole asi nii hull, aga kui mujal Euroopas kellegi tööle võtad, ei ole võimalik teda vallandada.
Silicon Valley riskikapitalistid on juba deklareerinud, et ei investeeri mitte kunagi Prantsusmaale, sest seal ei ole võimalik iduettevõtlusega tegeleda.
Millised moodsad tulevikutehnoloogiad sind enim paeluvad?
5-10 aasta perspektiivis köidab mind enim mõtete lugemine (mindreading). See on juba praegu peaaegu olemas - olen mänginud mänge, mis loevad mõtteid. Pange end valmis "klahvivabade" klahvistike tulekuks, kus mõtted ilmuvad iseenesest ekraanile. Ja oi kui palju saaks sellel tehnoloogial rakendusi luua - igal pool, kus on täna nupud. Reklaamtahvlid hakkavad lugema, kas oled õnnelik, vihane või kurb, ning mida mõtled, kui reklaami vaatad.
Lähemas perspektiivis elan kaasa ka 3D-tehnoloogia rakendustele. Ekraanid arenevad väga kiiresti, juba praegu vaatan siin 3D-pilte ilma vastavate prillideta.
Google'i prillide puhul olen skeptiline. Tehnoloogia ei ole veel valmis ja 7-10 aasta jooksul ei näe me veel midagi laialdaselt kasutuskõlblikku. Küll on isesõitvad autod paljulubavad. Elektriautode arvukus kasvab kiiresti, isesõitvad masinad võtavad rohkem aega, sest nende kasutamiseks tuleb paljudes riikides muuta seadusi ja mõttemalle. Pakun, et selleks kulub veel 15-20 aastat, enne kui saan istuda juhita autosse, sisestada GPSil koordinaadid ja sõiduk viib mind ise kohale.
Kas pole vastuoluline, et kõik need uued vidinad ja tehnoloogiad pole meid teinud õnnelikumaks? Inimestel on aina rohkem stressi ja ebakindlust.
Tehnoloogia ei tee inimest rohkem ega vähem õnnelikuks. Õnn kui emotsioon ei tulene asjadest. Vastasel juhul tuleks tõdeda, et 2000 aastat tagasi elasid meie planeedil väga õnnetud inimesed, sest neil ei olnud telereid ega internetti.
Internet on plahvatuslikult avardanud inimese võimete ja töö efektiivsuse piire. Odavlennud viivad igasse maailma punkti, inimesed töötavad virtuaalsetes kontorites virtuaalsete tööriistadega ning neil on mõne klikiga ligipääs kogu maailma tarkusele. Veel aastakümneid tagasi ei osatud sellest unistadagi.
Stress ja ebakindlus seonduvad ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutuste kiirusega. Inimesed pole uuele loomult eriti vastuvõtlikud, muutused põhjustavad hirmu. Ilmselt ei ole praegune tehnoloogiastress suurem kui stress, mida tundsid inimesed tuhat aastat tagasi, kui nende põld ei kandnud piisavalt vilja. Meid ei rusu tänapäevalgi kaugeltki mitte ainult tehnoloogia, vaid ka ilm, haigused jmt.
Näiteks keskajal arvati, et raamatud on kurjast, sest nad justkui neelavad inimesi endasse, tõmmates neid välja reaalsest elust. Tänapäeval peame raamatuid üheks tsivilisatsiooni alustalaks, suurimaks arenguväärtuseks.
Kõigest hoolimata elame üsna rahulikul ajastul. Isegi meie kant siin on viimase tuhande aasta jooksul olnud pidevalt üks sõjatanner. Nüüdisajal on inimestel palju vähem asju, mille pärast muretseda.
Oled palju ettevõtjana saavutanud, kuidas oled muutunud?
Noorena mõtled, et uhke auto või ilus häärber teeksid õnnelikuks küll. Mida aeg edasi, seda rohkem tajud, et iga järgmine asi pakub aina vähem ja vähem.
Praegu ei paku mateeria mulle mitte midagi. Pole vahet, kas elan 1000- või 10 000-ruutmeetrises majas, kas sõidan Mercedese või Nissaniga.
Rendin palju rohkem asju, kui oman. Veerand oma ajast kulutan kulutan sotsiaalsetele projektidele, sest see pakub mulle enam.
Kui lõpetaksid praegu kolledži ja asutaksid ettevõtte, siis millise?
Midagi mobiilinduse valdkonnas, sest just seal kogeme praegu kõigi aegade suurimat tektoonilist muutust. Viie aasta eest oli mobiilirakenduste turu suurus umbes miljard dollarit. Arvatakse, et järgmise paarikolme aasta pärast on see 30-50 miljardit dollarit.
Kogu muusikatööstus koos kõigi superstaaride ja plaadikompaniidega on ainult 25 miljardit dollarit - ja see on arenenud saja aastaga. Juba paari aasta pärast on äppide maailm sellest kaks korda suurem! Selline pöörane kasv imeb endasse ka kõik sel alal tegutsevad ettevõtted.
50miljardilises äpiäris luuakse järgnevatel aastatel kaks miljonit uut kõrgepalgalist töökohta. Kui Google'is töötab kümneid tuhandeid inimesi juba praegu, siis räägime 20-30 uuest Google'ist. See tööstus genereerib suure tulu, mis tuleb tegelikult traditsioonilise meedia - interneti, televisiooni, raadio ja trükiajakirjanduse - taskust.
Millest sa unistad?
Viimasel ajal huvitun väga spirituaalsest ja emotsionaalsest arengust, sellega mu peamised unistused seonduvadki. Kuna see on üsna isiklik teema, siis sellel pikemalt ei peatuks.
- Sündinud 1976. aastal. Leedulasest ettevõtja, IT-guru, ingelinvestor ja iduettevõtete mentor.
- Lõpetas keskkooli vahetusõpilasena USAs Ohios.
- Asutas 2004. aastal Leedus mobiilirakenduste levitamise platvormi GetJar, kust saab alla laadida ligi 800 000 rakendust BlackBerry, Symbiani, Windows Mobile'i ja Androidi telefonidele.
- GetJar on maailma suurim iseseisev äpivahendaja. Rakenduste loojad - kokku on neid praeguseks 550 000 - saavad oma äppe üles laadida tasuta. Mullu võttis GetJar kasutusele oma virtuaalraha GetJar Gold, millega premeeritakse aktiivsemaid kliente.
- Riskikapitalifirma Accel Partners eestvedamisel on GetJari investeeritud kokku 42 miljonit USA dollarit. Firmal on kontorid Vilniuses ja San Mateos Californias.
- Laurs on siiani täiskohaga tööl oma ettevõttes, tegutsedes küll mitte tegevjuhi, vaid pigem nõukogu esimehena. European Business Press Association valis ta 2011. aastal aasta juhiks. Teda on esile tõstnud nii Wall Street Journal, ajakiri Time kui ka Maailma Majandusfoorum.
- Lisaks GetJarile on Laurs olnud seotud kümmekonna eduka projektiga, muu hulgas Leedu suurima hotellibroneeringute keskkonnaga LithuanianHotels.com, mikromaksete teenusega MicroPay ja mobiilimängude stuudioga Midas Mobile. Laurs peab oma fotoblogi GeoGlance.com.
- Umbes kolmandiku ajast veedab Laurs Californias.
