Sofia Joons avameelselt oma raskest haigusest ja Eestist ärakolimisest
Nahavähk pani eesti juurtega pärimusmuusiku Sofia Joonsi oma elu ümber hindama. Ta müüb oma korterit ning lahkub koos pojaga tagasi Rootsi.
Võluv pitskraega mantlike, ketsid ja lillelised püksid teevad Sofia Joonsist justkui Ilon Wiklandi pildiraamatu kangelase. Puudub vaid viiul, jalgratas ja väike kohvrike, mis reedaks pikale veninud retke meretagusel esivanematemaal.
Tegelikult on Sofia Joonsil kohvrid olemas ja juba pakitudki. Mitte ainult tema, vaid ka 7aastase poja Oskari oma. Kui juturaamatus oleks Sofia Joonsi pildi all lood pillimängust, pärimusmuusikast ja August Pulsti õpistust, siis sel korral räägib magistrikraadiga sotsioloog Sofia oma lahkumisest.
Sofia elu Eestis saab otsa ning ta pöördub pärast 19aastast eemalolekut tagasi Rootsi. Miks?
Arusaam, et peab Eestist tagasi kodumaale Rootsi kolima, saabus möödunud aasta sügisel koos Eesti kultuurkapitali loomingulise stipendiumiga „Ela ja Sära“. Sofial oli tõesti plaan elada ja särada, kuid ühel kaunil suvepäeval ütles talle sõbranna: „Sofia, sul on märk seljal!“
