Mai lõpus teatas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juht Margaret Chan, et Saudi Araabiast levima hakanud koroonaviirus MERS-CoV on hetkel tema “suurim mure”, “hädaoht kogu maailma jaoks”. 7. juuniks oli senitundmatut viirust diagnoositud 55 puhul, üle ei elanud haigust 31 nakatunut, seega enam kui pooled.

Otseselt uut ei ole selles loos midagi peale haigustekitaja enda, loomariigist inimeste sekka hüpanud viirused on jõudnud ainuüksi viimase dekaadi jooksul ülemaailmse pandeemiahirmu tekitada mitmel korral.

SARS tuli ja kadus

2002. aasta lõpus ilmus Hiinas Guangdongi provintsis välja ägedalt hingamisteid kahjustav SARS, viies vaid mõne kuuga paanikani ja reisikeeldude kehtestamiseni. Haigestus vähemalt 8273 inimest – suurim arv juhtumeid registreeriti Hongkongis ja Hiinas. Neis paikades keeldusid paljud arstid tööle tulemast, osa ei julgenud aga nakkuse kojukandmise hirmus haiglatest oma lähedaste juurde minna.

Suri 775 patsienti, tuhandeid paigutati karantiini. Ent 2004. aasta mais registreeriti viimased üksikud haigusjuhud ja SARS kadus, justkui poleks teda kunagi olnud.

2006. aastal külvas maailmas kabuhirmu H5N1 linnugripp. Viimasel ajal on registreeritud vaid üksikud linnugrippi nakatumise juhtumid.

Kas võib loota, et ka MERS-CoV kaob, nagu poleks midagi olnudki?

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega