Marika Vaarik – a–sen–da–ma–tu!
Näitleja Marika Vaariku (50) lahkumine seriaalist “Kättemaksukontor” põhjustas üleriigilise sensatsiooni.
Marika Vaariku tütar Ruudu olla kord väiksena emale ette pannud, et ema võiks olla Rahumäe poes müüja. Tuleb õigel ajal koju ja saab ehk kommi ka…
Oleks vaid väike tüdruk teadnud, kui kättesaamatuks jääb tema unistus. Võib-olla oli lapse unistus seotud ema sõnadega, et näitleja Marika Vaarik "ei võtagi näitlemist surmtõsiselt". Ühes seitsmeaastataguses teatrisaates ütles tollal vabakutseline Vaarik, et „kui midagi ei tule või ei mind ei taheta, olen võimeline loobuma. Minu eluküsimus pole olla näitleja teatris.“ Need sõnad ütles Vaarik aastal 2006, mil polnud tema elus ei NO-teatrit ega kukil ehmatavat „Kättemaksukontori“ fännikarja.
Nüüd võib küsida: kas näitleja on õnnelik, kui tema isik arutlusele võetakse? Kui rääkida Marika Vaarikust kui „Kättemaksukontori“ eradetektiivust Frida Arrakust, siis ei. Ükski näitleja ei soovi olla fännide omand, kuid just nii karmiks on läinud „Kättemaksukontori“ peategelastel eraelus. Lapsfänn ei tee rollidel ja tegelikkusel vahet. Poes tuleb veinipudel või suitsupakk riiulile tagasi panna! Sest Frida Arrak ju ei joo! Lapse jaoks ei olemas NO99 näitlejat Marika Vaarikut, vaid on Frida Arrak. Kõikelahendav eradetektiiv.
Lapse jaoks ei ole olemas Teatri Aastaauhindade parima naiskõrvalosatäitjate nominenti rollide eest lavastustes "Suur õgimine" ja "Pedagoogiline poeem". On vaid Frida Arrak! Kättemaksukontori alustala ja mootor.
