Kurja tähe all ehk Marsi astroloogia
Ma võisin olla 17- või 18aastane, kui hakkasin Eesti Ekspressile horoskoope koostama. See oli mu esimene kokkupuude lehega, mis on jäänud mulle oluliseks eneseväljenduspaigaks kaheks aastakümneks, pakkudes võimalusi tunda emotsioone kogu nende laiaulatuslikkuses – rõõmu ja viha, imetlust ja solvumist, rahuldust ja meeleheidet. Kuid kirjutada tahtsin ma ikkagi horoskoopidest,mis mõjusid Eestis toona – 90ndate algul – veel uuenduslikult ja võeti ühes Tatari tänava keldris asunud toimetuses rõõmuga vastu. Toimetajad hakkasid küll peagi kahtlustama, et koostan oma iganädalasi ettekuulutusi neid salamahti jälgides ja sealt inspiratsiooni ammutades, kuid miski pole tõest kaugemal.
Igal ööl vastu kolmapäeva istusin hommikuni Lasnamäe paneelmaja köögis ning üritasin kange kohvi ja ahelsuitsetamise abil viia end transilaadsesse seisundisse, kus mulle hakkaks selginema, mis Kaksikuid ja Kaljukitsi eeloleval nädalal ees ootab. Kuskil taevalaotuses hõõgus punakalt Marss, kuid teda üles leida ei üritanud ma kunagi. Minu Marss (♂) oli lokaliseeritud trükitahmase efemeriididetabeli tulbas, kenasti Veenuse ja Jupiteri vahel.