“Töötasin Eesti parima tööandja heaks nagu ori!"
Umbes 30ndates aastates triiksärgiga mees rüüpab sõõmu lattekohvi ja tunnistab, et on päris närvis. Ameerikas erinevatel IT-ametikohtadel töötanud Carl Pucci tuli mullu varakevadel elama Eestisse, sest oli kohtunud võluva eestlannaga. Ta sai tööle Eesti ühte edukamasse IT firmasse Nortal, mis toona kandis Webmedia nime.
Pisut enam kui aasta hiljem jutustab Pucci rabava loo, kuidas ta töötas Nortali projektijuhina Omaanis. Loo antikangelane on Pucci toonane ülemus, eestlane Peeter Smitt - kümneaastase staažiga nortallane, firma Lähis-Ida operatsioonide juht ja – kui ameeriklast uskuda – kohutav juht.
“Minu esimene tööpäev Nortalis oli 2012. aasta märtsi lõpus,” räägib Pucci. “Esimesed paar nädalat olin firma Tallinna kontoris. Võrratud inimesed! Ja millised töötingimused firmas: massaaž kontoris tööandja kulul – ükski USA firma ei paku midagi sellist, kui tegemist pole just Googlega; tasuta kohvi eriti edevatest kohviaparaatidest...Vau!
Kuna räägin inglise keelt, arvati, et võiksin töötada Omaanis. Projektijuhid seal tulid ja läksid, firma vajas uut inimest.
Omaani lennates puudus mul Nortaliga kirjalik tööleping. Öeldi, et siin on lennupilet, paki asjad ja mine. Ei mingeid juhiseid, mida ma seal tegema hakkan ega ettevalmistust. USAs Virginia osariigis, kust ma pärit olen, ei pea olema töölepingut. Sestap ei osanud ma alguses midagi karta. Hiljem Eesti töökultuuri tundma õppides mõistsin, et kirjaliku töölepingu puudumine on äärmiselt veider – Eestis ei tohiks keegi isegi mõelda töötamise peale ilma selleta!
Saabusin ööpimeduses lennukiga Muscati (Omaani pealinn - T.T), mind võeti peale ja viidi villasse (kus elasid firma töötajad - T.T) ja siis ühte rendikorterisse. Mind jäeti võõra inimesega ühte korterisse ja öeldi: toredat olemist!
Asusin tööle turistiviisaga, mis on Omaanis keelatud ja karistatav vangipanekuga. Jäi mulje, et ma pole ainus, kes seal nii töötab.