Suvi Eestis

Olen viimase kuu veetnud toiduparadiisis Eestis. Spinatisupp ja isetehtud jogurt maasikamoosiga Lilleorus, suitsuräim ja salastatud retseptiga porgandikook sõbranna juures Kalamajas, kuusehüüve NEHis, soolapekk värskelt küpsetatud musta leivaga ning Pavlova astelpajukreemiga Põhjakas. Ma ei tea kohta, kus saaks nii head ja puhast toitu kui Eestis. Rääkimata sellest, et kõik need kogemused on jagatud eriliste inimestega.

James Turrell

Olen paadunud fänn. Tänavu kolmes muuseumis New Yorgis, Houstonis ja Los Angeleses toimuvad näitused on suurim ülevaade kunstniku loomingust ning ootan seda doosi väga. Tema teostest rääkimisega jäädakse enamasti hätta, sest kogetav on nii kaugel tavareaalsusest. Valgusest “koosnevad” ja taju mõjutavad ruumid ja installatsioonid oleks üks kohmakas lühikirjeldus. Matemaatikat ja tajupsühholoogiat õppinud megalomaanist Turrell on kogemuste orkestreerija selle sõna ülimas tähenduses.

Viimased 40 aastat on kunstnik ehitanud Rodeni kraatrisse Arizonas maa-aluseid tunneleid ja ruume. Kraatrist ning selle valmimisajast liigub igasugu linnalegende, kuid isegi lõpetamata kujul on see ilmselt üks kõige ambitsioonikamaid kunstiteoseid, mis on kunagi loodud. Kutse seda vaatama tulla võrdub Ameerika kunstimaailmas lotovõiduga.

Haavatavus

Emotsionaalne risk, mis toidab mu igapäevast elu ja otsuseid. Lubada teistel end päriselt näha võrdub minu jaoks isikliku julguse tegeliku mõõdupuuga.