Margit Adorf hoiatab: “Bling Ring”
Kujutan ette, kui piinlikus olukorras on Sofia Coppola varasemate filmide austajad ja tema sõbrad, kes on ära vaadanud filminaise värske loomevilja "The Bling Ring" ja arvavad samamoodi nagu mina: see film on pask. OK, mõned ehk väljendavad arvamust veidi leebemalt, kuid mõte jääb samaks: mis juhtus? Miks varem filmitegijana nii tugevalt jala maha pannud ja end tõestanud, publiku südamed võitnud daam nüüd järsku ämbrisse astus? Oleks nagu lemmikule külla minnes okse sisse astunud - tunned, et haiseb, räme lehk, kuid peab halva mängu juures head nägu tegema.
Mis selles filmis valesti on? Lühidalt öeldes: kõik. Kõik logiseb ja on kipakas. Võib vaielda, et kui film tükkideks lammutada, siis kaadrite või stseenide seisukohast on mõni element päris hästi üles võetud, kuid tervikuna on film väga lohakas ja ülejala tehtud. Tõepoolest, see on kehvem kui mõni keskpärane tudengifilm. Lugu on nõrk - see on hõre ja üheplaaniline, sündmustevaene, puudub intriig. Autor püüab filmi täispikkusse venitada korduste abil, mis ei ole kuigi leidlikud, ei paku uut infot ning pole filmi seisukohalt olulised. Tegelased on tuimad, karakterid lamedad, välja ei joonistu mitte ühtegi, kellele vaataja võiks kaasa elada või kaasa tunda, nendes puudub iseloom, nad ei vastandu kellelegi, nad ei võitle millegi nimel, nad ei püüdle millegi poole, lõppkokkuvõttes ei jõua nad kuhugi välja.
Muusikalise poole pealt on film samuti ühetooniline, filmis puudub atmosfäär, sellel pole hõngu, see ei ela, see ei pane järele mõtlema, seal pole sädet. Jääb arusaamatuks, mis eesmärgiga film üldse tehtud on. Kui sama sündmuse alusel (ajudeta koolinoored varastavad ajudeta staaride bling'i - hilpe ja moeaksessuaare) oleks tehtud dokumentaalfilm, oleks see ilmselt üsna igav, kuid küllap ometi sisukam ja kaasahaaravam.
Muidugi võivad nüüd välja karata linaloo kaitsjad ja öelda, et autor soovibki näidata pinnapealsust ja mõttetust, kuid kullakesed - filmivaataja peaks kinost saama eelkõige emotsiooni ja elamuse, selles filmis oli kõik tuim. Noorte sihitut olesklemist ja ajuvaba kulgemist saab ka teisiti serveerida. Praegu sülitab Coppola letti mingi leige püdela plöga, millel puudub struktuur, konsistents, värv, vorm ja sisu, ta raiskab filmivaataja elust 90 minutit ja teeb nunnule näitlejatarile Emma Watsonile karuteene, sest vähemalt minu silmis lõi tema tõsiseltvõetavus selle rolliga kõikuma - no kas ei lugenud enne stsenaariumit läbi, kui rolli vastu võtsid? Õige on seda filmi vältida. Ja kui te nüüd selle jutu peale juhtute kinno jooksma, siis eks ise teate, ma olen hoiatanud. Ehk jagub teil mõistust poole filmi pealt saalist välja jalutada.
See, et autor on kunagi paar head filmi teinud, ei garanteeri läbivat kvaliteeti. Vaadake "Süütuid enesetappe" või "Tõlkes kaduma läinud", aga seda uut vältige.
Tallinnn - Artis, CC Plaza, Solaris; Tartu - Cinamon
