Venemaa opositsiooni lõpp
Venemaa esiopositsionäär Aleksei Navalnõi (37) mõisteti riigivara riisumise eest viieks aastaks vangi, kuid lasti järgmisel päeval vabaks elukohast lahkumise tõkendiga. See on, kui mitte enamat, siis veider. Paistab, et Vladimir Putin mängib opositsiooniga.
Venemaa praegune protestiliikumine startis eredalt ja tormiliselt 2011. aastal. “Valgete lintide” ideed toetasid paljud vene intelligentsi hulka kuuluvad inimesed. Näiteks kirjanik Grigori Tšhartišvili (rohkem tuntud pseudonüümi all Boriss Akunin) või üks kõige silmapaistvamatest ajakirjanikest Leonid Parfenov. Kuid protestiliikumise kirkaimateks figuurideks said miljardär Mihhail Prohhorov (Forbesi lehekülgedelt poliitikasse astunud ärimees), teletäht Ksenja Sobtšak (Peterburi esimese linnapea Anatoli Sobtšaki tütar; Sobtšaki alluvuses töötasid omal ajal nii Vladimir Putin kui ka Dmitri Medvedev) ning blogija Aleksei Navalnõi (Vene veebikeskkonna sünnitis). Need kolm opositsioonivaala ei kujuta endast praeguseks niivõrd alternatiivset baasi, kuivõrd tegutsevad (vabal tahtel või ilma selleta) pigem “demokraatia à la Putin” kasuks.
Mihhail Prohhorov teatas, et ei kandideeri sügisel toimuvatel Moskva linnapea valimistel. Poliitikavaatlejad reageerisid sellele arvamusega: jah, tal on välismaal varad – linnapeal ei tohiks neid olla. Prohhorov lahkus mängust.
Rivis ei ole enam ka Ksenja Sobtšakki. Tema maksis aktiivse osaluse eest opositsioonis oma karjääriga: üht populaarsematest saatejuhtidest Venemaa tähtsamatel kanalitel enam ei näe. Kui temast uudistes juttu tehaksegi, siis seoses isikliku eluga − hiljuti läks Ksenja Anatoljevna näitlejale mehele.
Interneti-sünnitis Navalnõi annab oma blogis pihta korruptsioonile. Tema viimane uurimus näiteks puudutas Vladimir Jakunini, Venemaa ülemraudteelase korruptiivseid skeeme. Seejuures eelistab Navalnõi sõna “maffia” asemel (aga ta kirjutab just klannide skeemidest) kasutada venekeelset nimetust žuliki (vargad/sulid).
Navalnõi kavatses pealinna meeri koha pärast aktiivselt võidelda. Kuid nüüd on tal kohtulik karistus. Ja veel milline! Navalnõid süüdistatakse selles, et töötades Kirovi oblasti kuberneri nõunikuna, olevat ta 2009. aastal sõlminud sobingu Vjatka Metsakompanii direktori Pjotr Ofitserovi ja Kirovlesi peadirektori Vjatšeslav Opaleviga ning väidetavalt korraldanud rohkem kui 16 miljoni rubla väärtuses metsa riisumise. Kohtuprotsessi käigus nõudis prokurör opositsionäärile kuut aastat vabadusekaotust üldrežiimiga koloonias. Navalnõi mõisteti süüdi ja talle anti viis aastat. Siis aga protestis prokurör (?!) otsuse. Ja järgmisel päeval lasti Navalnõi kuni kohtuotsuse jõustumiseni vabaks elukohast lahkumise tõkendiga. Formaalselt tähendab see, et Navalnõi saab valimistel osaleda.
Internet oli tagajalgadel. Opositsioonilisi teemasid lahkav kanal Dožd (Vihm) nimetas Navalnõid “esimeseks Vene poliitikuks pärast Jeltsinit, kelle pärast inimesed tulevad spontaanselt tänavale”. Päeval, kui talle mõisteti viis aastat, kogunes Moskva tänavatele umbes 15 000 “mittenõustujat”. Inimesed tulid ilma plakatiteta − tegemist oli ju stiihilise reaktsiooniga. Venemaa Duuma sildil asendati m-täht r-tähega − välja tuli dura (loll), ja mindi laiali. Muide, Venemaa aktsiaturg hakkas pärast Kirovi kohtu otsust langema, järgmisel päeval pärast edasikaebamist aga kukkus veel kord.
Navalnõi ise kirjutas oma blogis pärast vabanemist: “Huvitav, kuidas läksid käiku mõlemad variandid! Nii kurva muusika saatel konvoeerimine kui ka praekartulid, mida ma loodan täna saada. Ma ei teadnud ju üldse midagi, kambrisse lasti ainult estraadilaule ja veel täna hommikul pärast “kohaloleku kontrolli” tellisin raamatukogust raamatuid ja koostasin strateegilise plaani, kuidas pidada kambris elavate sääskedega halastamatut võitlust. “Asjadega välja” kõlas väga imelikult ja mõistetamatult. Tänan teid kõiki, et te sundisite oma otsustavusega mind välja laskma.”
Umbes kuu tagasi lipsas Tallinna linnapeakandidaadi Eerik-Niiles Krossi suust Kanal 3+ venekeelses saates “Täna õhtul otse-eetris” lause: “Kui minust saab Tallinna linnapea ja Navalnõist Moskva oma − oleks meil paljustki rääkida!” Aga kas nad ikka räägiksid? Kes on Navalnõi, ja kas ta oleks lääne jaoks parim variant?
Isegi Dožd annab talle veidra iseloomustuse: “Justkui natsionalist, kuid selle juures läänemeelne. Käib venelaste marssidel „Russki Marš“, kuid toetab Hodorkovskit, võitleb korruptsiooniga, kuid sõbrustab ettevõtjatega, püstitab populistlikke loosungeid ja laseb end pildistada glamuursete ajakirjade jaoks.” Ja lõpuks: “Selliseid Vene poliitikas rohkem ei ole. Esimene Vene Ameerika poliitik.” Tõsi, Ameerikal ei ole Navalnõi saatuse keerdkäikude jaoks praegu aega − tema tahaks hoopis Šeremetjevos Snowdeniga arveid õiendada.
Blogimaailm aga reageeris Navalnõi vabastamisele silmapilkselt, kusjuures leidus ka üliiroonilisi arvamusavaldusi stiilis “teid lollitatakse”. Ja näiteks infoportaal www.newsru.com tõi ära sellised kommentaarid: “Navalnõil on nähtavasti võimalus ennast valimistel korralikult täis teha, pärast mida ta pannakse istuma” või “Navalnõi valimistel loob soodsa keskkonna Sobjanini veelgi efektsemale võidule”.
Osaliselt kinnitab blogijate versioone ka Venemaa väljaanne Vedomosti: “Venemaa kohtusüsteemi jaoks unikaalse otsuse taga vabastada vahi alt viieks aastaks vangi mõistetud Aleksei Navalnõi võib olla kas Moskva linnapea Sergei Sobjanin või Kremli administratsiooni ülem, sisepoliitikat kureeriv Vjatšeslav Volodin. Sobjanini valimisstaabile, presidendi administratsioonile ja Ühtse Venemaa juhtkonnale lähedal seisvate isikute Vedomostile esitatud versiooni kohaselt pidi üks neist kahest veenma Vladimir Putinit opositsionääri vabastama, et pealinna meeri valimised toimuksid tema osavõtul.
Ainult et sel juhul ei ole enam kaugeltki tegemist terve opositsiooniga.
