Viis asja, mida tähele panna nuhkimisskandaalidest
„Selles, et ülemaailmne kommunikatsiooni jälgimissüsteem eksisteerib, pole enam kahtlust. Tähtis on seejuures, et eesmärgiks pole mitte militaarse, vaid eraisikute ja firmade kommunikatsiooni pealtkuulamine.”
Need laused võiksid vabalt iseloomustada juuni algul paljastatud USA luureagentuuri NSA jälgimisvõrgustikku PRISM. Tegelikult pärinevad need Euroopa Parlamendi (EP) 2001. aasta ligi 100-leheküljelisest lõppraportist ECHELONi jälgimissüsteemi kohta.
Nii nagu siis, on Euroliidu tipp-bürokraadid praegu pahaselt sumisema hakanud ja pilluvad teravaid sõnu USA aadressil (“Ameeriklaste nuhkimist Euroopa kodanike järele ei saa lubada”), kuigi nad tõdesid juba 12 aastat tagasi, et “ELi kodanike ja firmade kaitseks luureteenistuste sanktsioneerimata jälgimise eest on vaja viivitamatult samme astuda”.
Tegelikkuses pole raportis esitatud 36-st soovitusest peaaegu mitte midagi rakendatud.
ECHELON ja PRISM on aga omavahel sugulased. Ütleb ju ka NSA lekitaja Edward Snowden, et PRISM loodi olemasoleva süsteemi täiendamiseks. Suur hulk infot hakkas liikuma hoopis uute kanalite — sotsiaalvõrgustike — kaudu, kuhu inimesed vabatahtlikult enda kohta privaatset infot jagavad. Milleks püüda bitte ja baite kaablist ja neid hiljem lahti harutada, kui info tuuakse kandikul kätte!
Seega tasub vaadata, millistele järeldustele jõuti ELi ECHELONi raportis ning mis seal praegugi aktuaalne on.
Esiteks: mis varem polnud võimalik, on seda nüüd
EP raporti kohaselt jälgib ECHELON satelliitkommunikatsiooni, kuid linnapiirkondades toimub ka raadioside ja kaabli teel leviva info pealtkuulamine. 2001. aastal ei teinud internetikaablite infoleke raportööridele muret: „Ükskõik kui ulatuslikud ressursid ja võimalused kommunikatsiooni pealtkuulamiseks ka poleks, teeb info ülisuur maht detailse ja ammendava analüüsi praktikas võimatuks.”
Kuid tänapäeva tehnoloogia juures ei maksa alahinnata NSA võimekust automaatika abil tohutuid infomassiive töödelda. Üldtunnustatud Moore´i seaduse järgi kahekordistub arvutusvõimsus pooleteise aastaga; 12 aastaga kasvab see kumulatiivselt 256 korda. Arvatavalt 8-10 miljardi dollari suuruse eelarvega NSA saab lubada endale väga palju võimsaid arvuteid, ning algoritmiline andmetöötlus, mis polnud toona võimalik, on nüüd reaalne isegi märkimisväärselt kasvanud mahtude juures. Utah´ kõrbes asuv NSA uus hiigelkeskus on endistest luurajatest lekitajate andmeil mõeldud ülisuurte andmemahtude säilitamiseks ja kogutava info töötlemiseks. Sinna jõuavad nende sõnul nii e-kirjad, parkimiskviitungid, lennupiletid, poetšekid kui muu “digitaalne pudi-padi”.
Võimekus on olemas ja seda rakendatakse.
Teiseks: kas massiline jälgimine on õigustatud
Kas terrorismivastase võitluse sildi all peab jälgima ja salvestama kõike ja kõiki, sealhulgas oma liitlasi? Proportsionaalsete meetmete mõiste tuleb välja nii EP raportist ja Euroopa inimõiguste konventsioonist.
EP raport sätestab: „Igasugune kommunikatsiooni pealtkuulamine tähendab ränka sekkumist indiviidi privaatsusõigusesse.” Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8 lubab seda ainult rahvusliku julgeoleku huvides, ning ka siis peab see olema proportsionaalne: ei piisa sellest, et sekkutakse vaid sellepärast, et sellest võib „kasu olla”.
„Luuresüsteem, mis kuulab kõike pealt pidevalt ja eesmärgipäratult, rikuks otseselt inimõiguste konventsiooni proportsionaalsuspõhimõtet ning oleks seega konventsiooniga vastuolus,” sätestab raport ECHELONi kohta. See rakenduks ka PRISMile, sest orwellikku massjälgimise ametlik põhjendus on paraku just selline: pealt kuulatakse kõike, sest sellest „võib kasu olla” terrorismi tõkestamisel. Ning mõnel juhul ka on olnud. Aga mitte näiteks hiljutise Bostoni juhtumi puhul.
Vaba infoühiskonna apologeet Rick Falkvinge toob kujuka võrdluse: igal aastal sureb terrorirünnakute tõttu keskeltläbi 40,3 eurooplast, samas kui (EDMD andmeil) 223 eurooplast upub vannis. Seega tuleks maksumaksja miljardid suunata terrorismiohu asemel vannidega võitlemisele, rääkimata vooditest, kust kukub surnuks 941 inimest, või „sarimõrvaritest” treppidest, mis tapavad 4362 inimest aastas. Poliitikute väidet, et terrorismiohvrite väike arv tuleneb massjälgimisest, peab ta põhjendamata bullshitiks: statistika massjälgimist ja maksumaksja miljardite kulutamist ei toeta.
Kolmandaks: kontrolli ja läbipaistvuse puudumine
Nii nagu ECHELONiga on ka PRISMiga probleem selles, et me ei tea, kuidas luureteenistuste kogutavat infot kasutati või kuidas seda kunagi tulevikus meie vastu võidakse kasutada.
Ega sedagi, kas info kogumine on toimunud põhiseaduslikke õigusi rikkudes ega peaks seega riigisaladusega kaitstuks jääma. Me lihtsalt ei tea seda ega saagi teada, sest julgeolekuasutuste rahvusvahelist koostööd kajastav teave on siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul riigisaladus.
EP raporti kohaselt tulnuks liikmesriikidel hakata adekvaatselt kontrollima julgeolekukaalutlustel toimuvat sekkumist inimeste eraellu. Just selle pärast on loodud näiteks Riigikogu kapo komisjon. Paraku jäävad “jälgijate jälgijate” käed lühikeseks. Kapo komisjoni liige Aadu Must tõdeb Ekspressile PRISMi kohta: “Meie komisjoni võimalusi ei tasu üle hinnata.”
Neljandaks: USA majandushuvide edendamine
Raportis leiti, et kui ECHELONi abil kogutavat infot väärkasutatakse konkurentsieelise saamiseks, siis võib see olla vastuolus ELi seadustega.
Ajalugu näitab, et USA ei kõhkle kasutamast luuret korporatiivsete huvide edendamiseks.
90ndatel oli selline juhtum: Saudi Araabia tellis lennukeid, Airbus (Euroopa) ja Boeing (USA) osalesid ja mõlemad andsid altkäemaksu. USA luure kuulas pealt, avalikustas Airbusi poolt altkäemaksu, mistõttu Airbus kaotas hanke ja võitis Boeing. Tegemist on faktiga, mille avalikustas Kongressi ees CIA tolleaegne juht James Woolsay.
Kui vastab tõele Snowdeni väide, et NSA jälgib ka ELi kodanike telefonikõnesid ja e-kirju, ning teeb seejuures koostööd ELi liikmesriikidega, näiteks Suurbritanniaga, siis võib ka PRISMi ELis juriidiliseks lindpriiks kuulutada.
Viiendaks: privaatsus ja inimväärikus
Euroopa Nõukogu otsustas juba 2000. aasta 30. märtsil, et “ei saa nõustuda sellise jälgimissüsteemi olemasolu või loomisega, mis on vastuolus inimväärikuse kaitseks paika pandud aluspõhimõtetega.”
Kas PRISMi kaudu salaja kogutav info solvab teie inimväärikust? Võib-olla mitte, kui te just ei kujuta ette pilti, mille vilepuhuja Snowden maalis: kõrgema klassi NSA spetsialistid võivad näha teie e-kirju, kuulata pealt teie telefonikõnet oma naisega, uurida, mida te täna poest ostsite, lugeda, kellele sotsiaalvõrgustikus intiimse sõnumi kirjutasite jne.
Kas olete terrorismiohu vältimise nimel nõus nii palju privaatsust ära andma?
Ootamatult on privaatsus tõusnud praeguse kümnendi üheks põletavamaks küsimuseks. Kui palju lubame end riigil jälgida, et tunda end turvaliselt? Kui palju laseme firmadel äritseda enda kohta kogutud infoga, et kasutada tasuta teenuseid?
Ilmselt on võtmeks uus tasakaalupunkt nende pooluste vahel. See peakski olema diskussiooni sisuline objekt.
Vennad ECHELON ja PRISM ning lekitaja Snowden
ECHELON on tehnilise luure süsteem, mida kasutatakse telekommunikatsioonivõrkudes liikuvate e-mailide, fakside,teleksite ja telefonivestluste pealtkuulamiseks ja salvestamiseks. Võrgustik koosneb üle maailma laiali asuvatest elektroonilistest vahelthaarde ja pealtkuulamisjaamadest, mida omavad ja hooldavad viis riiki: USA,Suurbritannia, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa. Vahelthaaramine toimub teatud võtmesõnade alusel, materjalid edastatakse USA luureametkonnale NSA.
PRISM on elektrooniline andmekaevandamise süsteem, mida NSA kasutab veebisuhtluse järele nuhkimiseks. Lekitaja Edward Snowdeni tekitas globaalse skandaali, paljastades, et jälgimine on seni kardetust palju massilisem ja rikub kodanike põhiõigusi; muu hulgas saab NSA infot otse kätte suurtelt tehnoloogiafirmadelt nagu Microsoft, Apple, Facebook, Skype, Yahoo!, Google, YouTube,AOL. Väidetavalt põhineb 98% PRISMi „toodangust” Google´l, Yahoo´l ja Microsoftil.
USA kuulutas Snowdeni tagaotsitavaks, süüdistades teda riigireetmises ja spionaažis. 4. juulil otsustas Europarlament korraldada PRISMi põhjaliku uurimise — täpselt samamoodi, nagu 12 aastat tagasi ECHELONi kohta.
SNOWDEN ütleb: „NSA on ehitanud üles infrastruktuuri, mis võimaldab kinni püüda peaaegu kõike. See tähendab, et enamik inimeste kommunikatsiooni kogutakse automaatselt, ilma kedagi otseselt sihiks võtmata. Kui ma aga tahaksin näha teie e-kirju või teie naise telefoni andmeid, tuleb mul ainult püüdureid kasutada. Ma suudan kätte saada teie e-kirjad, telefoni kõneeristused, krediitkaardi andmed.” (Allikas: EPL/Guardian)
