Eesti inseneride tõeline proovikivi – suurtehas Kehras
75 aastat tagasi alustas Kehras tööd Põhja-Euroopa moodsaim tselluloositehas, mida tänapäeval tuntakse Kehra paberivabriku nime all. Tõuke selle suurima iseseisvusajal ehitatud tehase rajamisele andsid 1930ndate alguse majanduskriisi valusad kogemused. Kriis näitas, et ilma põhjalike reformideta pole Eesti majandus konkurentsivõimeline.
Kümnendi keskel välja kuulutatud uus majanduspoliitika nägi ette kodumaistel loodusvaradel põhineva tööstuse rajamist. Prioriteetide hulka kuulusid põlevkivi-, põlevkivikeemia-, turba- ja sulfaattselluloositööstus, mille toodangut oli võimalik turustada ka välismaal. Raha nende väljaarendamisel kokku ei hoitud.
Uhkete paekivist tehasehoonete rajamine algas aprillis 1937. Esimestena püstitati Kehrasse remonditöökoda ja tööliste elamud. Ehitusel osales umbes 1200 töölist, kes palgati üle Eesti, Saaremaalt Peipsini välja. Neist paarsada leidis tehases rakendust pärast selle valmimistki.