Ahastav naine: “Uurijad ütlesid, et armastan vale inimest!”
Kui politsei Tartu allilma juhtfiguuriks tituleeritud Tangijevi 2011. aastal kinni võttis, algas uurimine, kus üheks asjaosaliseks oli tema elukaaslane.
Nüüd, mil algas mehe kohtuprotsess, otsustas naine rääkima hakata. Nii tunnistajana peatselt kohtuniku ees kui ka avalikkusele.
Kuidas kõik teie jaoks algas?
Hakkasime koos elama 2011. aastal. Suve teisel poolel helistas narkokuritegude talituse toonane juht Jarek Pavlihhin, et Ruslan jaoskonda tuleks.
Läksin kaasa. Pavlihhin pani lauale isikute fotod ja käskis rääkima hakata. Päris infot Tartu turu seltskonna kohta – kes illegaalse suitsuäriga tegelevad, kes keda “katab”.
Käivad jutud, et seniajani on kontrollide tuleku aeg turukauplejaile aegsasti teada, süsteem töötab õlitatult. Ruslan soovitas tal oma riigilt saadav palk ausalt välja teenida, ise uurida.
Peatselt märkasime, et meid jälitatakse igal võimalikul moel. Tegin isegi kaebuse – kui meil on mingi patt, süüdistage, aga ärge häirige eraelu. Vastus tuli mõistagi, et kõik on igati normipärane.
6. novembril tormas koju kohale paarkümmend, sealjuures relvastatud meest. Mul pandi käed raudu. Maja pöörati pahupidi, tuhniti narkokoertega läbi. Midagi keelatut ei leitud. Kaasa võeti kõik paberid, arvutid.
Meie koer pandi uinutiga magama, et saaks kuudi läbi otsida. Kui ta toibuma hakkas, läksin värisevale loomale tekki peale panema. Šokis loom hammustas mind, ent politsei keeldus vaatamata mu palvetele kiirabi kutsumast.
Arestimajas ähvardas Pavlihhin, et kui ma ei hakka sobivaid tunnistusi andma, lähen pikaks ajaks vangi. Koridoris müksas: “Kas kavatsed veel kaua politsei peale kaevata?”
Mind peeti rahapesu kahtlusega kinni 48 tunniks. Rahapesu olnud oma maja soetamine ja parendamine paarikümne tuhande euro väärtuses. Isegi tunnistama viidi mind kui ohtlikku kurjategijat ikka raudus kätega. Irvitati näkku – protseduur on selline.
Olen elanud täiesti seaduskuulekalt, ilma ühegi trahvita. Nüüd aga kuulsin, et olen kurjategija.
Milles seisnes teie arvatav süü?
Mul oli tol ajal sellest raske aru saada ega mõista seda siiani. Olin ostnud Ruslanilt maja, nende arvates alla turuhinna. Maja oli kehvas seisus. Matsin sinna oma vahendeid, et seda korrastada. Kõik on dokumentaalselt tõendatud.
Kohe elavnes maksuamet. 2011. aasta novembris alustatud maksurevisjon käib siiani! Vahetunud on kolm satsi revidente. Kõigile olen pidanud oma elu otsast peale rääkima, juttu tõendama.
Maksuametisse jutule on kutsutud kõik minuga seotud inimesed erinevatest eluperioodidest.
Kui mu eksabikaasa ei saanud jalaoperatsiooni tõttu kohale minna, olid vaprad ametnikud valmis isegi haiglasse voodi äärele minema, peaasi, et ütlusi saaks. Ühelt tuttavalt päriti maksuametis ühtäkki, mida ta arvab Tangijevist.
Pika staažiga pearaamatupidajana on mul kõik paberid korras. Nüüdseks oleme maksuametiga jõudnud otsaga 1997. aastasse. Suhe Ruslaniga tekkis tosin aastat hiljem. Miks riik oma ressursse sedasi kulutab ning mida taotleb?
Ruslani minevikus on üksjagu varje. Kas te ei kartnud, et need võivad tulevikus kummitama hakata?
Nüüd, mil mu mees on sisuliselt kaks aastat istunud loetud ruutmeetritel eeluurimisvanglas, ei saa ju öelda, et olen endiselt õnnelik. Aga meil oli koos super aeg. Raske, aga õnnelik.
Mind ei häiri see, mis on olnud. Ta on rääkinud palju oma elust, tehtud vigadest. Kahetsenud, et me ei kohtunud varem, oletades, et siis läinuks asjad algusest peale teisiti. Tahtsime koos keerata uue lehekülje elus.
Kui Ruslanil järelevalveaeg lõppes, soovitas üks kriminaalhooldusametnik – istu rongile ja sõida minema, siin sind rahule ei jäeta.
Miks? Kes ei jäta?
Ma ei tea, ainult oletan. Võib-olla ta teab varasemast liiga palju. Aga ta on üksik hunt, ei hakanud koputajaks, tahtis eluga edasi minna.
Keegi ei usu. Prokurör Aro Siinmaa saatis talle pärast esimest vabanemist telegrammi “Taaskohtumiseni!”. Selle levitamise korral lubati eriti pikk paragrahv väänata. Ähvardati, et kas hakkad koputajaks, maksad raha või saad uue asja kaela.
Eelmisel korral, kui oli salasigarettide süüdistus, survestati samuti lähedaste kaudu. Siinmaa lubas tema naise vangi panna, kui Ruslan kokkuleppele ei lähe. Kodus oli kaheksakuune tütar. Surutigi nurka. Lootis, et saab rahatrahvi, väänati 4,2 aastat reaalset.
Sellelgi korral pakuti välja variant, et maksku ma 50 000 eurot, siis maja ei konfiskeerita ja teeme kokkuleppega Ruslanile vanglakaristuse. Mille eest ma pean maksma ja kellele? Oma raske töö eest, et maja korda tegin. See on riiklik maffia!
Tekib paratamatult küsimus, kas prokuröridele makstakse selle eest tulemustasusid või preemiaid. Pavlihhin rääkis igatahes karjäärihüppest, mis teda ees ootab, kui Tangijevi asja ära teeb. Nüüd tuleb Pavlihhinil endal süüalusena vastuseid anda. Teda kaitseb Marju Persidskaja (kohtunik, endine narkoasjade prokurör – EE) elukaaslane Tanel Pürn.
Oleme otsustanud, et ei lase endid ära pressida. Läheme lõpuni, tulgu lahendus milline tahes. Räägin kõigile, nii kohtus kui ka avalikkusele, mismoodi Eestis uurimine, politsei ja prokuratuur töötavad. Mis võtetega üritatakse asju kraesse keerata. Sest sa kunagi tegid midagi, ju oled nüüd ka süüdi! Ja miks sa nüüd kokkuleppele ei lähe?!
Faktilisi tõendeid pole, midagi leitud pole. Ainult tunnistajad. Needki on narkomaanid, kellele on sõnad suhu surutud. Kes tunnistas Ruslani vastu, sellel lõpetati kriminaalmenetlus; kes hakkama ei saanud, läks trellide taha.
Olete mõelnud, et äkki ongi kõik teisiti – Ruslan on siiski kurjategija?
Ei. Mitte korrakski. Ma ei saa seda uskuda. Elasin temaga koos 24/7, nägin iga ta liigutust. Ta ei armasta alkoholi, ei suitseta. Pole kahtlustki, et ta valetaks mulle selles asjas. Ma ei võitleks praegu muidu ju niimoodi.
Kui ta rääkis, mismoodi prokuratuuris asju aetakse, ei suutnud ma uskuda. Nüüd, protsessi osalisena … see pole aus mäng.
Minu eraelu riive on kohutav. Ma ei räägi ainult majanduslikust kahjust, mida need kaks aastat on teinud - võtame või advokaatide tasud nii kohtus kui maksuametis. Ja protsess alles algas.
Maja küttesüsteem külmus lõhki, sest asjad jäid pooleli, ehitusmaterjal läheb raisku, mina olen üksi ja tema ootab türmis, millal ükskord asja arutama hakatakse. See on konstrueeritud süüdistus.
Uurijad ütlesid küll mulle kohe ja keerutamata: mina pole nende silmis keegi, aga olin valel ajal vales kohas, vist ka armastan vale inimest.
Ja seepärast võib mu elu põrgusse keerata? See on solvav ja alandav!
Millised tulevikustsenaariumid olete paika pannud?
Minu suhtes kriminaalasi lõpetati, ebaõiglaselt kinnipidamise eest maksti isegi hüvitist. Ruslan on lõpuks kohtus. Seni ei lubatud teda isegi deponeeritud tunnistuste andmise juurde, väites, et need inimesed kardavad. Mina seda ei usu!
Pole mõtet ennast petta – ma ei mõtle pikalt ette. Kui palju on kulutatud auru ja kulutatakse ehk veelgi raamatupidamise uurimisele, mis ei ole kuhugi viinud, millel pole ega ajaliselt saagi olla mingit puutumust Ruslaniga.
Enamik naisi löönuks sellise minevikuga mehele käega.
Sedagi küsitakse minult sageli. Imestatakse. Aga miks peaksin?! Ta pole mulle kunagi midagi halba teinud, mind millegagi alt vedanud. Miks ma peaks talle selja pöörama? Ma ei tee seda! Ka tema ei teeks nii, kui oleks vastupidine olukord.
Minu lähedased ja tuttavad hindavad teda ning peavad temast lugu. Ruslan on ääretult soe ja suure südamega inimene. Ta on nõus aitama ka võõrast inimest. Kui ta viibis haiglas, siis palus ta, et viiksime bussijaama tema palatikaaslase. Me ostsime talle ka kojusõidupileti. See oli vana mees ja ta oli nii üllatunud, et tal voolasid tänupisarad. Ja see on üks näide paljudest. Mind mõnikord isegi ärritas see omadus anda viimane enda hinge tagant ära, et hädalist aidata.
Kas te ei karda, et selline jutt võib teile sekeldusi juurde tuua?
Kardan küll. Ma olen näinud, kuidas jõustruktuurid käituvad. Aga ma ei kavatse vaikida. Räägin kõigile ja valjul häälel! Muidu ei muutugi miski!
Loo autor on Tartu Ekspressi ajakirjanik.
Sel nädalal algas Tartus kohtuprotsess kahe aasta eest narkokuriteo kahtlustusega kinnipeetud Ruslan Tangijevi üle.
Prokuratuur on kokku pannud 12 episoodiga kriminaalasja.
Süüdistuse kohaselt äritses Tangijev narkootikumidega, peitis need oma kodu lähistel kasvava puu juurde, kust käsilased need üle piiri Valka toimetasid. 2010. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta juunini veetud Lätti pool kilogrammi amfetamiini ja 4 grammi fentanüüli (“valge hiinlane”).
Uurimise algus ulatub aga veel kaugemale. 2010. aasta suvel tekkis prokuratuuril kahtlus, et Galina Suhhodintseva Volkswagen ning Vladimir Kovõlini Mercedes ei põrganud 27. juulil Tabiveres kokku sugugi juhuslikult. Tahtlikult esilekutsutud avarii ning kindlustuselt 260 000 krooni väljapetmise süüdistus lasub nüüd mõlemal.
”Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendid viitasid sellele, et nii isikute kui ka kuritegude ring on palju suurem,” selgitab prokuratuur, kuidas pealtnäha süütust autoavariist hargnesid niidid Tangijevini. Süüdistaja väitel aitas just Kovõlin Tangijevit mõnuainete vedamisel.
Kovõlini ja Jelena Vaksi süüks peetakse ka kahe varastatud auto dokumentide võltsimist. Nende kasutatud BMW X5 ja Audi Q7 olid varastatud Saksamaalt ja Taanist. Lätist soetatud sõidukeid üritati Eestis arvele võtta. Virumaa autoregistri ametnikes tekitasid dokumendid ja töödeldud kerenumbrid kahtlust. Enne politsei kohale jõudmist Kovõlin pages ning varjas autosid Virumaal. Tal õnnestus Audi ühele finantsettevõttele mahagi müüa, ent politsei sekkumise tõttu jäi 39 000 eurot kätte saamata.
Viiendale asjaosalisele Vitali Doguzovile panevad uurimisorganid süüks, et lisaks varastatud auto kasutamisele ja hoidmisele leiti tema sõidukist imitatsioon-lõhkepakett. Oma Jaguaris 57 grammi trotüüli sõidutamine võrdub lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemisega.
Vahi all viibib vaid Tangijev. Kolm süüdistatavat on varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Ükski neist ei tunnistanud kohtunik Ingeri Tamme ees oma süüd. Vaid Kovõlin möönis, et varastatud BMWd ta tõepoolest varjas.
Tangijevi advokaadi Meelis Masso sõnul on narkoepisoodide süüdistus rajatud prokuratuuri poolt äraostetud ja mõjutatud tegelaste ütlustele.
Prokuratuuri esindab Marek Vahing, ent asja on kokku pannud ja kohtusse saatnud Marju Persidskaja. Toonane eriasjade prokurör kannab nüüd kohtuniku talaari.
Konfiskeerimise tagamiseks on kriminaalasjas arestitud kinnistu, sularaha ja jalgratas – vara koguväärtusega üle 107 000 euro.
Mul puudub seos Ruslan Tangijevi praeguse kriminaalasjaga. Mina juhin organiseeritud ja raskete kuritegude talituse, mitte narkokuritegude talituse menetlusi.
Tangijeviga olen varem kokku puutunud kahe asja raames. Esimest korda aastal 2000, mil esindasin kohtus riiklikku süüdistust. Tangijev mõisteti siis süüdi ähvardamises ja vägivallategudes ning teda karistati arestiga. Teist korda tuli mul Ruslan Tangijeviga kokku puutuda 2007. aastal, mil juhtisin menetlust salasigarettide ja -alkoholiga kauplemisele spetsialiseerunud kuritegeliku ühenduse kriminaalasjas. Süüdistatavad ja nende lepingulised kaitsjad soovisid kokkuleppemenetlust ja möönsid süüdistuse põhjendatust. Kohus tunnistas Tangijevi süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises ning alkoholi- ja tubakatoodete ebaseaduslikus käitlemises ja mõistis talle karistuseks 4 aastat vangistust.
Viimasel ajal on kujunemas äärmiselt kahetsusväärne tendents, et süüdistatavad või nende huvides tegutsevad isikud püüavad meedias käsitleda õigusasutuste töötajaid justkui isiklike vaenlastena, kuigi politseinike ja prokuröride vaatepunktist ei ole ühegi konkreetse süüdistatava ega kriminaalasja puhul tegemist millegi muu kui tööülesandega.
