VANA KULD: Püksid rebadele ja savu kopsu!
Kaine vaatleja aruanne hullust pesuvibest Sextravaganza Salme Kultuurikeskuses. Lugu ilmus esmakordselt 2000. aasta aprillis.
Keset kultuuripaleed kougib üks isand, igati viisakas, särgi püksist välja. Siis võtab sealsamas särgi seljast ja püksid jalast (püksid paneb viikipidi kokku). Ja nii ta ka jääb, aluspükste väele. Ja trallib kultuurimajas öö läbi.
Purjus ei näi mees olevat.
Kas tõesti eesti mees on võimeline ilma droogita aluspükste väel ringi trallima?
Salme Kultuurikeskuses käisin viimati vaatamas menuetendust "Valge tee kutse". Sulev Luik laulis mikrofoni "hääd ööd, hääd ööd, lõppenud on päev" ja inimesed nutsid. Vibel olen esimest korda.
Et oleks julgem, on mul staazhikas vibetüdruk teejuhiks kaasa kaubeldud. Ta on muidu kena ja viisakas, nohistab päevad läbi arvuti taga. Aga kui vibeks läheb, muutub imelikuks. Värvib silmad punaseks, kisub enesele jumal teab mis hilbud selga. Seekord jahtis päev läbi poodepidi trippidega pesu - vibe temaatika on underwear. Vibele tuleb pesu väel ja poolalasti. Hommikumantli tõmbab küll peale, aga see on läbipaistev nagu lühinägelik vale.
Keegi mulle triipu pakkuma ei tule. Imelik.
Aga küll me selgust saame, mismoodi siin need kombed on. Vaatame ringi. Ma olen jäänud kindlaks oma fantaasiavaestele mustadele teksadele, sest ma olen tööl ja tantsima minna ei kavatse. Aga vibelisi, kes oma välimusega vaeva on näinud, on palju.
Üks räägib, kuidas ta helistas läbi pooled linna juuksurid, jooksis töölt poole päeva pealt minema. Juuksur keeras talle pähe siksakilise kräsu ja väänas kraesse pool pudelit lakki, vaha ja zheleed. ("Pea kleebib jõledalt!")
Teine proovis valget pitsilist korsetti - sõbrannale ei meeldinud. Ja siis lühikesi kuldseid liibuvaid pükse - figuur ei lubanud. Lõpuks ajas selga pitsilise varrukateta särgi ja samasuguse seeliku - "Kurat, sukkpükste randid jäid seeliku alt paistma!"
Pole midagi! Minu vibeveteranist teejuht on pärast kaht tantsu läbipaistvast hommikumantlist hoopis lahti öelnud ja see on mul nüüd ümber kaela nagu pioneeri kaelarätt.
Noored daamid tahtsid enne vibele tulemist väikese savu teha.(Savu on kanepisuits.) Aga nende tuttaval diileril oli telefon välja lülitatud ja teine tuttav diiler müüb ainult kahe grammi kaupa ja see olevat liig.
Noored daamid hindavad, et kanepisuitsu tõmmatakse vibedel omajagu. Triibutõmbamist ja süstimist pole nad näinud. Enamasti võetavat sellistel puhkudel kommi, st tablette, aga kommivõtmist on raske tähele panna.
"Tahad teada, kuidas naiste kemps välja näeb?"
"Tahan."
Mu läbipaistva looriga kompanjon raporteerib. Ühes nurgas vedeleb tühi ripsmetuši purk ja teises süstal. Beibed tunglevad peegli ees, võõpavad oma musti suid veelgi mustemaks. Saba on uksest väljas. Seepi ei ole.
Kui meeste kempsu astun, hoiab kahvatu noormees kahe käega kraanikausist kinni. Ta seisab vaevu jalul ja võitleb püstijäämise pärast, nagu möllaks kempsus tormituul. Vene poisikesed ajavad nurgas salamisi äri. Üks tahab kiiresti diili ära teha. Teine on umbusklik. ("Vaata, kas see, kurat, ikka kuseb, või passib seal meid!"). Lähen välja ja ju need poisid oma äri aetud saavad.
Enne oli vibe kunsti- ja trendinoorte kogunemiskoht. Sai suhelda ja hea muusika järgi tantsida. Nüüd on saal 15aastasi vene "jupatseid" täis.
Üldiselt on selline tava, et doos võetakse sisse juba enne vibeleminekut.
Kohapeal kaupa teha on riskantne. Tallinn pole Amsterdam, kus ööklubis tantsitakse ringiratast ja pläru käib ringi ja kui keegi imestab, siis öeldakse so what?. Nii palju on mulle selgeks jõutud teha.
Seisan nurgas, jälgin tantsu. Äkki haarab keegi mul selja tagant õlgadest kinni ja masseerib mõnda aega mu kaelasooni. Kes see on? Meeldiva välimusega noor daam, jumala võõras! Aga tal on tundlik käsi. Karjub mulle kõrva, et eks ole ju igav, kui peab kogu aeg tööd tegema - ilmselt arvab, et ma olen turvamees. Naeratan, noogutan.
Veel mõnda aega töötab tundlik käsi kaelasoonte kallal. Siis lehvitab, kaugeneb. Tema kostüüm on selline, et selja taga on ainult kolm-neli kitsukest paela.
"Tunned?" Tuttav teavitab, et esimesel korrusel lõhnab marihuaana järele.
Mina: "Ma ei tea, milline on marihuaana lõhn. Ma olen kuulnud, et Amsterdamis on igas ööklubis ja kohvipoes marihuaana lõhn."
Tema: "Magus, lääge, karamelli ja piparmündi segu. See on muust suitsulõhnast nii erinev, nagu oleks rohupudel korteris ümber läinud."
Mina: "Ja oled sa kindel, et see siin on marihuaana lõhn?"
Tema: "Mis sa mõtled, et sa siin heast peast kella kolmeni nii reibas oled? Me kõik hingame siin seda sisse!"
Aknaklaasidel jookseb vesi sorinal nagu saunas.
Inna Uiti on näha.
Keegi räägib, et Anu Saagim olla puhta paljas.
"Ja marihuaana lõhn jääb riietele külge ka," ütleb keegi.
Kahel pool tantsusaali on seatud üles puurid. (Sellised, milles Katariina teise ajal pandi rahvale vaatamiseks välja Doni mässaja Jemeljan Pugatšov.)
Ja lumivalgetes aluspükstes teeb puuris puusaringe nõtke noormees. Kaks heledapäist naisterahvast hoivad kahe käega puurivarbadest kinni, ajavad käe trellide vahelt sisse ja tahavad Jemeljanile sokihoidja vahele honorari panna. Turvajatele nende idee ei istu. Suunab naisterahvad puurist eemale.
Kas tõesti on vibel pooled inimesed narkouimas? Nii nagu kinnitas Hiiumaalt pärit terviseedendaja, kes Tallinnas vibel käis. Kes seda teab. Seda ei tõesta keegi.
Tuttav (kes marihuaana lõhna tundis) puhub mulle, näost punane, hingeõhku näkku ja küsib, mis ma arvan, kas ta on kaine. Ta on joonud nelja tunni vältel õlle ja pisikese viina ja veel midagi. Ta ei ole enam 19, kell on pool kolm ja tahab hakata koju minema.
Talvel piiras Tallinna narkopolitsei Viimsi talveaia vibe ajal ümber. Kui inimesed koju hakkasid sõitma, tegi politsei puhta töö. Mu tuttav võtab takso.
Varsti tunnen, et nüüd juhtub midagi hullu. Läheneb seesama tundliku massöörikäega vibeline. Tal on nii õnnelik nägu ees, et siin pole kahtlust, midagi tal plaanis on. Tuleb minu ette, võtab pudelist suu vett täis (vichi, värska, evian?) ja puristab seda mulle näkku nagu vaal. Ise naeratab raugelt, nagu me oleks teineteisele väga lähedased inimesed.
On aeg hakata koju minema. Väsinud inimesi istub ridamisi seinte ääres maas.
