Estonia 100 - rahva ehitatud kultuuritempel

Sada aastat tagasi avas uksed Estonia teatri- ja kontserdimaja. Eestlaste annetuste toel rajatud teatrihoone saatus sarnaneb rahva omaga. Nagu eesti rahvas, on Estoniagi raskete aegade ja hävingu kiuste püsima jäänud. Tähtsamaid sündmusi meenutab Pekka Erelt.

24. märtsil 1908 kuulutati välja Estonia maja projektide võistlus, mille võitsid Soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.

Linn eraldas Estoniale krundi 1904. aastal tingimusega, et hoone püstitatakse kümne aasta jooksul. Neli aastat hiljem toimunud ideekavandite konkursi tingimustest on näha, et enim valmistas muret raha. „Terve hoone tuleks Soome stiilis ja ei peaks mitte ülitoredust taga ajama, et maja hind selle läbi mitte liiga kõrgele ei tõuseks.“ Lindgreni-Lönni võit oli niisiis mõneti etteaimatav.

26. septembril 1910 langetati otsus Estoniat ehitama hakata. Sellele eelnesid heategevusüritused ning Estonia ehituse osaühisuse osatähtede müügi kampaania. Ehitustööd algasid oktoobris 1910.

Tollal valitses romantilis-idealistlik rahvuslik meeleolu. „Seesama meeleolu nakatas ka kirjanik Juhan Liivi, kes meeltesegaduses võttis seljast oma riided, ladus need kivihunnikule „Estonia“ ehituse juures ning ütles: „Kallis kodumaa! Anna andeks, et ma vaene olen ja sulle midagi suurt ei või templi ehitamiseks annetada, aga ma annan, mis mul on!“