Sahinad ja hüüded: Pangad kardavad USA kliente

Pangad kardavad USA kliente

Mitu Eestis tegutsevat finantsinstitutsiooni on riputanud kodulehele üles teate, et nende kodulehel olev info ei ole mõeldud USA kodanikele ega “ka neile teiste riikide kodanikele, kes resideeruvad ajutiselt või alaliselt USAs”. Sellise märkuse leiab Danske Banki ja Danske Capitali kodulehelt, Nordea pank astub koguni sammu kaugemale ja ähvardab, et “ükski Ameerika Ühendriikide alaline elanik või teiste riikide elanikud, kes on ajutiselt asunud elama Ameerika Ühendriikidesse, ei tohi osta Nordea või Nordea fondide tooteid ja teenuseid”. Finantsasjatundjad nimetavad põhjusena hirmu tüli ees, mida võimsad Ameerika järelevalveorganisatsioonid oma kodanike kaitsmisel tekitada võiks.

Seewaldi Liputaja

Paldiski maanteel Seewaldi psühhiaatriahaigla kõrval metsas käib aeg-ajalt palja ülakehaga härrasmees, kes jälgib tähelepanelikult palatiaknaid. Kui aknale saabub mõni naispatsient, siis paljastub ka alakeha ning mees hakkab endaga tegelema. Haiglasse suletud naised on vabaduses liikuvast meeshaigest väga häiritud.

Sigaretid kaovad müügilt

Mitu Tallinna kesklinna kioskit, baari ja ööklubi, mis veel hiljuti sigarette müüsid, on suitsude turustamise lõpetanud. Tallinna südames on öösel vaid mõned paigad, kust suitsu osta. Kaupmeeste põhjused on kuuldavasti majanduslikud, sest suitsupaki müügilt teenitakse vaid sente ning kui klient maksab pangakaardiga, võib kaupmees suisa miinusesse jääda. Rahandusministeeriumi andmeil maksis Eestis mullu keskmine suitsupakk 2,62 eurot, sellest 1,71 eurot oli otse riigile minev aktsiis. Seega pidid tootjad, vahendajad ja müüjad jagama omavahel vaid 91 senti paki kohta.

Kihnus käis “linnusõda”

Kihnu saarel lõid nädalavahetusel kired lõkkele, kui grupp väljast tulnud jahimehi andis eraomandisse kuuluvate saarekeste peal lindude pihta tuld. Luba eramaal jahti pidada neil kohalike teada polnud. Kas oli tegu lätlaste ammuse unistusega endale paar saart vallutada või olid kohal itaallastest pardijahimehed, kihnlased öelda ei taha. “Lahendame selle jama ise ära,” ütleb Arvo Täll Kihnu tuletornist.

Täpsustus

Pärast eelmises EEs ilmunud artiklit “Krematoorium haigla õue peal?!” saabus PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku meil, kus juhitakse tähelepanu, et lause “PRIA inspektor käis kohal, kuulas ja uuris ja leidis, et koht on surnute tuhastamiseks igati väärikas…” pole õige. Kaasik: “Tõde on, et PRIA inspektor ei ole kordagi käinud toetuse määramise otsustamise eel kohapeal kohta uurimas, samuti ei tegele meie inspektorid kavandatava objekti asukoha “väärikuse” hindamisega.”