Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi teatab telefonis bravuurikalt, et talle meeldibki elitaarsus. Elitaarsed kokad, elitaarsed koristajad, elitaarne haridus. Elitaarsus tähendab head tööd.

Liivalaia gümnaasiumi direktor Veiko Rohunurm ütleb ettevaatlikult, et uus põhikool rikastab turgu. Tõsi, pingestab muidugi ka.

Kuid ühiskonnas on kuulda kurje hääli. Klassiviha ja liigse elitaarsuse tekitamine, 1881. aastast tegutseva reaalkooli vaimu ärakasutamine. Süüdistusterahe langeb mitmelt poolt. Haridusministeeriumgi ei andnud koolitusluba kergelt. Minister Jaak Aaviksoo kurtis, et “pole mõistlik, et riigi otsustuspädevus koolitusloa andmisel piirdub ainult dokumentide formaalse kontrollimisega”.

Aga Polma sai, mis tahtis. Koolile lisapindade otsimisest küpses idee luua reaalkallakuga erakool ning teisel katsel tänavu juunis kirjutas Aaviksoo loale alla. 1. septembril avab uksed Tallinna Kesklinna põhikool, kus hakkab õppima neli klassitäit lapsi. Aastamaks kõigil komplekteeritud klassidel on 1490 eurot.

Reaalkooli vaimus loodud sõsara asja on aetud kadaka sitkusega, isegi nimega oli paras jant. Alguses taheti nimeks Reaali põhikool, aga haridusametnikele ei meeldinud, et erakoolil on sama kaubamärk mis avaliku raha eest tegutseval reaalkoolil.

“Kellele kuulub reaalkooli vaim?” küsib Polma süüdistusele vastuseks. Ta räägib sõbralikult, kaalutletult. Peaaegu igal sõnal on tunda rõhku. Loogiline – reaalkool ikkagi.

Kesklinna põhikooli teine vedaja Alar Tamkivi oli 1997. aastal Polma palkajaks. Reaalkooli hoolekogu (mille esimees Tamkivi oli) pidi valiku tegema kolme kandidaadi vahel. Polma oli Tamkivi sõnul selgelt tugevaim.

Nüüd, mil Polma on juhtinud kooli 15 aastat, tundub, et tal on imerelv. Kooli hoolekogu ja vilistlased. Peaaegu kõik hoolekogu liikmed (ühe erandiga) on reaalkooli vilistlased.

Direktor Polma räägib sellest uhkusega. Pole just tavaline, et kooli vilistlaskond võtab direktori mure peale (krooniline ruumipuudus, õpilased käivad kahes vahetuses koolis) appi tormata.

Uue kooli jaoks, mis lahendab ka reaalkooli ruumimuret, leiti maja kesklinnas Pärnu maantee ääres, seesama hoone, kus veel mõni aeg tagasi oli politseijaoskond. Üleaedseks on Inglise kolledž.

“Ma ei ole majandusinimene, ei loe iga päev ärilehte. Õnneks on meie vilistlaste hulgas ettevõtjaid, kes omavad informatsiooni. Et Riigi Kinnisvara on müünud hoone Austria kinnisvarafirmale,” osutab Polma. Reaalkool pidi müüjaid veenma, et nad ikka on tõsised ostjad. Veenma pidi ka panka, et ostuks raha saada. Hakkama saadi – abiks taas imerelv vilistlaskond.

Polma tõrjub ka süüdistusi, nagu oleks kooli asutamine sellisel kujul usaldamatusavaldus Eesti haridussüsteemile. “Ma ei asetaks seda rõhku, et tegu on usaldamatusega. On kogukonnatunne, millel võiks olla selgelt koht Eesti haridusmaastikul – kasutada kogukonna initsiatiivi ja panust oma kooli loomisel. Pole soovi vastanduda, vaid muuta paremaks,” ütleb Polma.

Võib-olla räägime me samadest asjadest eri sõnadega. Polma jätkab tööd Reaalkooli eesotsas. Ja kui ma küsin, millega ta praegu, vahetult enne kooliaasta algust tegeleb, loetleb ta: “Palkasin viimasel minutil ühe arvutiõpetaja lapsepuhkusele mineva õpetajanna asemele. Õnneks oli see võimalik – veel kaheteistkümnendal tunnil saada hea asendusõpetaja. Koolide mehitamine õpetajatega on kooliaasta eel mureks paljudele koolidele.

Pean aru, mida esitada õppenõukogule, sh mis on õppeaasta eesmärgid. Peas on loomulikult olemas. Aga see on vaja nüüd, pärast suve lähima juhtkonnaga läbi rääkida: mis on need kolm asja, millele rõhk asetada. Kas need on piisavalt ambitsioonikad? Teen eelmise aasta kokkuvõtte.”

Ahjaa. Esimese septembri kõnes plaanib Polma tervitada ka uut kooli. Ta loodab, et esimene september on päikesepaisteline.

Aaviksoo omakorda on lubanud, et tuleb kooliaasta alguses erakooli küsimuse juurde tagasi ning arutab seda riigikogus erakooliseaduse muutmisel.

Artikkel ilmus 2013 augustis


Reaalikas Gunnar Polma

Hariduselt bioloog, bioloogia ja keemia õpetaja; magistrikraad strateegilise juhtimise erialal.

Kuulub Vaba Isamaalise Kodaniku ridadesse.

Peab Matsalu lahe ääres asuvat väikest talu.

Lesk; kaks tütart ja kaks lapselast.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid