VANA KULD: Kuidas Postimehe uus omanik rikkaks sai
Ekspeaminister Mart Laar ründas möödunud reedel Postimehes teravalt maksuametit.
"On raske mõista, miks /.../ maksuamet on asunud uutmoodi tõlgendama iseenda omaaegseid juhendeid ja määrusi ning nõuab nende eest karmide intressidega raha sisse," kuulutas Laar.
Tegemist on üllatava avaldusega, sest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja president Toomas Luman teatas paar nädalat varem, et talle pole küll ükski ettevõtja maksuameti-poolse kiusamise kohta avaldust teinud. "Minu arust mingit nõiajahti ärimeestele ei peeta," ütles Luman.
Sama kinnitasid korduvalt rahandusminister Harri Õunapuu ja maksuameti peadirektor Aivar Sõerd.
Ent leidub üks suur erand. Paari nädala eest avaldas Päevaleht esiküljel pommuudise, et Magnum Grupp müüs viis aastat tagasi Tartu Õlletehase kasuga maha, kuid jättis tasumata tulumaksu 21 miljonit krooni. Nüüd võttis maksuamet vana asja üles ja peedib, kuidas jaksab.
Just siit tasub otsida Laari avalduse võtit.
Maksuamet pigistab mehi, kelle rahakoti abil Laar võimule pääses. Magnum Grupp oli Riigikogu viimaste valimiste ajal Isamaaliidu suurim sponsor, annetades Laari parteile pool miljonit krooni. Samad ärimehed on ka hiljem Isamaaliidule raha andnud.
Moodne IT
Magnumi näol on tegemist ärimeestega, kes 90ndate keskel olid kõvad tegijad, Talinvesti masti sellid. Üksteise järel privasid nad Tallinna Farmaatsiatehase, Tartu Õlletehase ja Sillamäe haruldaste metallide tehase Silmet.
Praegu teevad mehed raha Eesti haigete arvelt. Magnum Medical on Eesti suurim ravimite hulgimüüja. Mullu ulatus tema turuosa 44 protsendini. Tänavu tahetakse müüa kaupa 1,1 miljardi krooni eest.
Magnum Medical on üks väheseid firmasid Eestis, kes oskas interneti enda kasuks tööle panna. Ettevõte saab enamiku tellimustest interneti kaudu. Tema eritellimusel valmistatud tarkvara kasutavad peaaegu kõik suuremad apteegid. Tallinnas toimetatakse kaup kohale vaid kolme tunni jooksul, Tartus kaks korda päevas.
Lisaks omavad Magnumi asutajad suurt mõju apteegiketi Apotheka üle, mida võib oma ühtlustatud ülesehituse ja tootevaliku tõttu nimetada rohupoodide McDonaldsiks.
Firmajuht: ehk räägime sügisel?
Ülejäänud Magnumi ettevõtted on oma hiilgepäevade haledad varjud. Omanikud vahetasid välja nende nimed ja palkasid juhatustesse tankistid, et firmad võimalikult väikese käraga kinni panna. Enamik kahtlastest tehingutest käis offshore-kompaniide kaudu, mille peale Eesti riigi hammas ei hakka.
Ekspress küsis Magnum Grupi juhilt ja omanikult Margus Linnamäelt usutlust vahetult enne jaanipäeva.
Ärimees keeldus viisakalt. Pakkus, et "tahaks esmalt mitmed pooleliolevad projektid ja vaidlused lõpetada ning seejärel tehtust rääkida. Muidugi juhul, kui siis selle vastu veel huvi tuntakse. Hea meelega näeksin, et selle loo kirjutamine lükkuks vähemalt sügisesse".
Seetõttu sündis käesolev lugu kaudsete allikate - firmaomanike tuttavate ja avalike paberite põhjal. Kusjuures tuttavad enamasti kiitsid neid, dokumendid aga jätsid mulje, et mehed lüpsid riiki kõigest väest.
Vennad Linnamäed
Magnumi asutasid 1990. aastal alguses kolm tartlast.
Firmat juhib eelpool mainitud Margus Linnamäe, 38aastane setu. "Tõeline tööloom. Teeb teistega võrreldes 90 protsenti tööst. On neist kõige distsiplineeritum. Tema otsustab ja ajab asju," ütleb üks allikas. "Võrratu enesevalitsemisega. Väliselt on võimatu teda enesest välja viia," lisab teine.
Margusele meeldib kunsti koguda. Kunagi ostis ta Navitrolla töid kümnete kaupa.
Teine osanik on Marguse kaks aastat vanem vend Aivar Linnamäe, samuti arstiharidusega. "Vennaga võrreldes laisk. Räägib väga vähe ja siis kas ropendab või ütleb kuldseid sõnu," ütleb üks allikas. "Äärmiselt konstruktiivne tegelane."
"Hea maitse ja stiilitunnetusega," lisab teine. Aivar omab uhket maja ning Porschet.
Nupumees Gavronski
Kolmas osanik on Georg "Džoodž" Gavronski (39), EPA veterinaar, Väike-Maarja kolhoosi kunagise esimehe poeg.
"Kui on vaja mingit mõnd absurdset ideed tutvustada, saab Džoodž oivaliselt hakkama. Oskab läbirääkimistel musta valgeks rääkida," ütleb allikas.
Legendi kohaselt olevat Gavronski 90ndate alguses isegi katust pakkuma tulnud kantpeade jõugu nii tõsiselt läbi sõimanud, et nood, selg ees, häbiga Magnumi kontorist lahkusid.
Teine lugu räägib, et kunagi Moskva farmaatsiamessil küsis keegi näitsik Gavronskilt, et miks küll peaks Tallinna farmaatsiatehase aspiriin parem olema kui Saksa Bayeri oma, kellele kuulub aspiriini originaalpatent. Mees vastas silmagi pilgutamata, et ikka seetõttu, et aktiivaine, millest Bayer aspiriini teeb, tuleb Tallinnast.
See oli nii jultunud vale, et neiu jäi uskuma.
Gavronski armastab jala tööl käia.
Olvi läks õnge
Algakapitali teenisid mehed ravimiäriga Venemaal. Piiride sulgudes võideti eesti turg. Magnum hakkas esimese firmana regulaarselt kaupa apteekidesse laiali vedama. Rohupoodidele pakuti ka sümboolset osalust.
Ettevõtjate koorekihti jõudsid Magnumi sellid aga suurerastamistega. Farma, Tartu õlu, Silmet. Nüüdseks on kõik need tehased edasi müüdud. Viisil, mis peaks iga maksuhalduri ja politseiniku silmad pärani ajama.
Riik müüs Tartu õlletehase 1995. aastal 26 miljoni krooni eest firmale Magnum Konsuumer. Kuna poole hinnast võis tasuda EVPdes, kujunes tegelikuks ostuhinnaks umbes 17 miljonit krooni.
Linnamäed lootsid õlletehase kiiresti kasuga edasi müüa. Nad lasid lahti jutu, et asjast on huvitatud üks Lääne suurkompanii. See pidi teised tegijad ärevaks tegema, sest Tartu õllele kuulus kuuendik Eesti turust.
Liimile läks Olvi. Enne sommide saabumist soovitasid kolleegid vanemale Linnamäele, et too oma Porsche ukse eest ära ajaks, muidu lähevad põhjanaabrid kadedaks ja hind kukub mürtsti.
Olvi ostis oktoobris 1996 peaaegu kuuendiku Tartu tehase aktsiatest, makstes igale kümnekroonisele aktsiale 62 krooni peale.
Järgmisel sügisel kirjutas Äripäev, et Olvi ostab Magnumi käest välja kogu õlletehase. Lisaks veel pisema pruulikoja Saaremaal, mis oli samuti Linnamägede ja Gavronski käes. Tehingu maht olevat kokku 138,8 miljonit krooni.
Ilus kaup, kas pole? Eriti kui arvestada Tartu tehase 17 miljoni krooni suurust erastamishinda...
Ent aasta lõpus teatas Magnum ligi 26 miljoni krooni suurusest kahjumist! Riik ei saanud sentigi tulumaksu.
Sakude tähendab tagurpidi edukas
Tõenäoliselt kanditi kasum offshore-kompaniisse, sest Magnumi mehed ei müünud õlletehast soomlastele otse, vaid ühe Iiri firma kaudu.
Et riik ei saaks mingil juhul kätt vahele, kindlustati tagala ka teiselt poolt. Müüjafirma Magnum Konsuumeri uueks omanikuks sai samuti maksuvaba kompanii, seekord Delaware'st.
Tehingute lõppedes tegi Magnum Konsuumeri juhataja Tarmo Laanetu ettepaneku pood kinni panna.
Magnum Konsuumer võttis uueks nimeks Sakude, mis pole vihje Saku Õlletehasele, vaid tähendab tagurpidi "edukas".
Sakude juhiks sai Peeter Pähn (30), kes on pärit Tartu külje alt Eerikalt. Nõukogu liikmeteks üks noor sell Tartust, üks Alatskivilt ja üks Roiult.
Juulis 1999 algas likvideerimine. Kõik lõppenuks vaikselt, kuid järsku ärkas maksuamet. Nüüd nõuab riik Sakudelt tagantjärele ligi 21 miljonit krooni tulumaksu. See on Eesti riigi suuruselt viies maksuvõlg.
Silmet müüdi maksuvaba panga garantiiga
Õlletehase skeemi järgis üldjoontes ka Silmeti edasimüük. Tehase erastas firma Ephag, millest pool kuulus Magnumile ja pool Florida miljonärile Thomas Björn Waldinile.
Praegu on tehase peremees ekspeaminister Tiit Vähi, Waldini hea sõber.
Magnum Grupp müüs oma osaluse Vähile aastatel 1998-1999. Aktsiaid liikusid vähemalt kolme erineva maksuvaba kompanii kaudu. Kõiki kolme firmat esindas Margus Linnamäe.
Skandaal tekkis pärast Diveci kontori läbiotsimist. Selgus, et Silmet erastati võltspaberitega. Pangagarantii andis maksuvaba firma Benelux Trust & Bank Inc, mis pole mingi pank. Sama hästi võinuks garantii välja anda suvaline prügikoll. Kuid firma nimes esines sõna "pank". See pettis erastamisagentuuri ära.
Erastamisjuht Väino Sarnet teatas, et "garantiidega on alati muret, kuid neid kontrollime alles siis, kui erastamisel võetud kohustusi ei täideta, aga antud juhul pole seda vaja olnud."
Nüüdseks on Magnum Grupist saanud firma Aoalge. Teda juhib Peeter Pähn.
Liivik võib Farma pärast kinni minna
Märksa tõsisem tagatiseskandaal sündis Tallinna farmaatsiatehase erastamisel, mille ostis pikaajalise järelmaksuga Magnum Pharma.
Neli aastat pärast erastamist teatas ostja riigile majandusraskustest ning palus erastamiskohustuse lõpu - kolm miljonit krooni - ümber vormistada firma Wagnar Holding nimele.
Sarneti järglane erastamisagentuuri juhi kohal Jaak Liivik ei kontrollinud tausta. Wagner Holding oli tühi firma. Praeguseks on see äriregistrist kustutatud. Liivik sai kaela kriminaalasja ametialases lohakuse eest, sest tõi riigile suure kahju.
Müüt Moskva tehasest
Linnamägede valitsusaeg farmaatsiatehases läheb kindlalt Tallinna börsi ja Eesti ajakirjanduse ajalukku. Äripäeva ajakirjanikud Kaja Koovit ja Väinu Rozental paljastasid 1997. aastal, et paljuräägitud harutehast Venemaal pole olemas. Nad pälvisid oma loo eest Bonnieri preemia. Farma aktsia hind kukkus loo ilmumispäeval Tallinna börsil esimese kümne minutiga poole võrra. Tehase juhtkond sai börsilt trahvi.
Lisaks teatas üks Läti ärimees, et maksis Farma kauba eest miljoneid kroone mitte tehase, vaid hoopis maksuvaba kompanii Grandstar arvele. Ta oletas, et sealt jagati raha poliitikute määrimiseks.
Magnum müüs oma osaluse farmaatsiatehases 1998. aastal edasi Läti ravimistehasele Grindex. Tehing käis jälle maksuvaba firma kaudu. Aktsiapaki hind oli 196 miljonit krooni.
Nüüd kannab Magnum Pharma nime Eugeenius. Tema juhiks sai ei keegi muu kui Peeter Pähn. Firma on lõpetamisel.
Eesti rahvuslik kapital pärineb Belizest
Kas lisaks õlletehase müügile lähevad uurimisele ka ülejäänud ettevõtete müügid, on äärmiselt küsitav, sest asjaga on seotud nii tähtsad ninad nagu Tiit Vähi ja Mart Laar. Maksuametil pole ka liitlasi, sest Magnumi mehed on tõenäolised ära klaarinud oma võlad pankade ees -- muidu oleksid nende firmad lõpetanud pankrottide, mitte vargsi likvideerimistega.
Pealegi on kahtlane raha kättesaamine. Näiteks Sakudel puudub vara. Maksuvabade kompaniidega kohtus käimine on sama mõttekas kui äriplaani arutamine sipelgapesaga.
Kuid maksuterminaator Aivar Sõerd on eneses kindel: "Kui varem oli maksuamet suutmatu välja selgitama offshore'de katte all tehtud maksupettusi, siis nüüd on loodud esimesed pretsedendid, kus offshore-skeemide ja varifirmade abil loodud anonüümsus ei paku enam piisavalt kaitset. Kohtus leiavad tõendamist üha keerulisemad pettuseskeemid."
Seni hoiavad loo kangelased madalat profiili. Ajavad äri edukalt edasi. Nende trump on Magnum Medical, mille põhiaktsionärid olid vaheldumisi Nauru ja Mauritiuse kompaniid.
Kolm aastat tagasi sai Magnum Medical taas Eesti kapitali omaks. See kuulub nüüd Tartu firmale Solaron Trade, sest Magnum Medicali internetikülg ütleb selgelt: "Meie jaoks on oluline, et Eesti apteegid on eestlaste kätes ja neid teenindab Magnum Medical kui tugev, rahvuslikul kapitalil põhinev hulgimüüja."
See, et Solaron Trade kuulub omakorda Belize kompaniile, pole enam oluline.
