Kuidas Naksitrallid sära silma said
“Sellise kvaliteediga pole “Naksitralle” kunagi nähtud. Originaalvärvid on tuhmid, pilt udune. Vahe on tohutu. See on nagu öö ja päev,” ütleb MTÜ Eesti Digikeskuse tehnoloogiajuht Tanel Viksi (37). Ta on nagu ühemeheorkester, kelle õlul on kolmekümne Eesti paremikku kuuluva lastefilmi digiteerimine.
Kõigi nende filmide DVDd, mille üllitab kirjastus Hea Lugu, ilmuvad 3. novembrist koos Eesti Ekspressiga. “Sarjas ilmuvad vanemad filmid saavad tehniliselt korda tehtud, mõni vajab vaid digiteerimist ja puhastamist, aga on ka neid, mis piltlikult öeldes tükkidest kokku tuleb kleepida,” kirjeldab kirjastuse Hea Lugu tegevjuht Tiina Kaalep.
Masin nagu kosmoselaevas
Kleepimise ja puhastamise tööd teeb Viksi digikeskuse südameks olevas stuudios 150 000 eurot maksva masinaga. Arvuti, millesarnast teist Baltikumis ei leidu, teeb suure osa tööst automaatselt ning kiirendab ka käsitööd – Viksi sõnul kuni viis korda. Eraldi ruumis asuva masina kettamassiiv võimaldab salvestada 256 terabaiti filme (tänapäeval on tavalise arvuti kõvaketta maht umbes 1 terabait). Stuudios olevate seadmetega, mis meenutavad kosmoselaeva juhtimiskeskust, ühendab seda fiiberkaabel, kus info liigub kiirusega kuni gigabitt sekundis. See tähendab, et isegi kinokvaliteedis 3D- ja 4K-filmide pilti on võimalik reaalajas korrigeerida. Ka kõige võimsam lauaarvuti jääks sellega jänni.
“Kõigepealt tuleb leida negatiivid ja heli, mis omavahel klapivad, erinevad variandid filmidest läbi sõeluda ja leida see kõige õigem versioon,” kirjeldab Viksi töö algust filmiga. “Siis tuleb plaanidel horisontaal-vertikaal-kõikumised ära seadistada. Lõigata ära mustad ääred, jättes võimalikult palju infot kaadrisse. Kehvas tehnilises seisus filmide puhul tuleb palju teha käsitsi – parandada auke, eemaldada kõik, mida originaalfilmis ei olnud ning mis on aja möödudes filmilindile tekkinud – keemiaplekid, tolmujäljed, kriimud...”
Vanasti liimiti film monteerimisel kokku, mistõttu sageli on näha liimijälgi. Need tuleb arvutis ära koristada ja liimijälgede alune pilt käsitsi taastada. “Kui film on läinud puruks, siis sünteesime uue kaadri. Programm suudab jälgida, kuidas pikslite pilved liiguvad, ja meid selles aidata,” räägib Viksi.
Filmi pilt tuleb ühtlustada. “Kui filmitakse, siis valgus kõigub. Sõltub kaamerast ja filmist, kui ühtlaselt stseen jäädvustatakse. Näiteks: kaks inimest räägivad, neid näidatakse kord ühelt, kord teiselt poolt. Nii tekib erinev valgusnivoo. Vanadel filmidel tuleb ühtlustada kontrast, heledus-tumedus, värvid. Kõrvaldada tuleb ka eri värvikihtide paksusest tekkiv pildi “ujumise” efekt,” selgitab Viksi.
Nostalgialaksu oodates
Ekspressi trükkimineku ajaks on kolmekümnest filmist digiteeritud-töödeldud “Naksitrallid”, “Lammas all paremas nurgas”, “Karoliine hõbelõng” ja mõned multifilmid. “Hetkel on kõige kehvemas seisus “Kapten Trumm ja Kunksmoor”, mille negatiivil on sisuliselt säilinud ainult punane värv,” nendib Viksi. Sellega tuleb tal veel palju vaeva näha.
“Naksitrallide” puhul aga üllatab nii mõndagi tänapäeva vaatajat filmi lõpus kaadrisse ilmuv sinimustvalge – Eesti värvid on lipul, mis heisatakse keskväljakule, ja naksitrallidele antavate ordenite lintidel. Avo Paistik tegi “Naksitrallide” esimese osa 1984., teise 1987. aastal. Siis oli sinimustvalge kasutamine mõeldamatu. Sinimustvalge ilmus filmile aga ilmselt 1990. aastal, kui Paistik kaks osa üheks filmiks kokku pani. See juhtus aasta enne Pihkva dessantväelaste ilmumist Tallinna teletorni alla ja Eesti vabariigi taasiseseisvumise väljakuulutamist. Paljud on näinud just vanemaid versioone filmidest.
Viksi on kujunduse ja videotöötlusega tegelenud juba 1996. aastast. “Mäletan neid filme enda lapsepõlvest ning nüüd neid uuesti vaadates tekib justkui teine perspektiiv. Rulle digitaalselt kokku monteerides tekkis vahel efekt, kus ainult pilti vaadates jooksis ka virtuaalselt helirida peas kaasa,” räägib Viksi. Need on tema sõnul nauditavaimad hetked igapäevatöös.
Ehk naudivad helgeid nostalgiahetki ka täiskasvanud, kes nüüd koos mudilastega lapsepõlve meelisfilme uues kvaliteedis näha saavad.
■Esimest korda Eestis koondab kirjastus Hea Lugu digiajastule vastavaks viidud kvaliteediga eesti lastefilmide paremiku 30 DVD peale. Plaadid ilmuvad poodidesse igal neljapäeval alates 3. oktoobrist Eesti Ekspressi vahel ning on müügil vaid nädal aega. Ekspressi, Päevalehe ja Maalehe tellijad saavad sarja koju tellida.
■Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid valiti nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.
■Eraldi plaatidel on Priit Pärna, Rein Raamatu ja Avo Paistiku filmid, eri aegade nuku- ja joonisfilmid, Lotte ja Ramses, Klaabu ja Miriam, Nukitsamees, Arabella ja kilplased, metsluiged ja Röövlirahnu Martin.
■Filmikogu valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähistamiseks loodud programm, samuti Tallinnfilm, ERR, Eesti Filmiarhiiv, kultuuriministeerium, Nukufilm, Eesti Joonisfilm jt stuudiod ja filmitootjad.
