Jampslik koolide edetabel
Vastuse küsimusele, kas säärast edetabelit on vaja, andis sel aastal haridusminister Jaak Aaviksoo. Härra minister teatas: "Narvast ei kao eestikeelne haridus ja kool mitte kunagi ära. Aga me ei saa olla rahul olukorraga, kus Narva ainsast eestikeelsest munitsipaalkoolist saadav haridus ei vasta avalikkuse ootustele." Narva Eesti Gümnaasium on edetabelis 109. kohal, tubli keskmine aga ei vasta avalikkuse ootustele!? Jõuliselt järeldades: kõik gümnaasiumid, mis on allpool saja piiri, ei vasta avalikkuse ootustele?
Reaalsuses on säärane pingerida täielik jamps, sest kõiki tegureid, mis mõjutavad pingerida, ei ole võimalik hoomata. Jättes kõrvale gümnaasiumi riigieksamite tulemuste edetabeli esikümne, saab teha järelduse, et edetabeli kujunemine on kinnisvaraarendajate kätetöö. Piirkonnad linnades ja linnade lähistel, kus on toimunud viimase kümnendi kõige tormilisem arendustegevus, annavad kõige suuremaid muutujaid gümnaasiumide pingereas. Asumid, kus sinikraed asendunud valgekraedega, teevad üllatavaid tulemusi ja vastupidi.
Demograafia vajutab jälje edetabelisse gümnaasiumisse pürgijate arvuga, mis seab kooli, kus on sadakond gümnasisti, raskema ülesande, aga parema valikuvõimaluse ette kui need koolid, kus vastav arv jääb alla paarikümne. On piirkonnad, kus on elulootust ja kus koole renoveeritakse, ning piirkonnad, kus lootust (loe raha ja maksumaksjaid) ei ole ja kus jääb ka õppekeskkond pehmelt öeldes väljasuremise tasemele.
Mida vähem on gümnasiste, seda raskem on koolil pakkuda heale õpetajale mõistlikku koormust. Mida vähem on gümnasiste, seda väiksem on võimalus, et noored satuvad oma esimest "napsi" võtma edumeelses seltskonnas. Lõpuks määrab ju tänases korporatiivses maailmas vägagi palju, kellega sa oled ühes sõpruskonnas olnud ja mis seda sõpruskonda ühendas.
Tallinn oma lösutavas suuruses tekitab anomaaliaid tänu kesklinna piirkonnas asuvatele kuuele "eliitgümnaasiumile", mis imevad endasse käsnadena motiveeritud õpilasi näiteks Nõmme linnaosast ja Viimsi vallast. Edukamaid koole analüüsides saaks kinnituse väide, et edukamad gümnaasiumid on piirkondades, kus õppurite emadel on kõrgharidus. Kinnituse saaks ka väide, et mida suurem sissetulek on õppuri emal ja isal, seda paremad on tema õpitulemused ja kooli koht edetabelis.
Viimaste aastate edetabel paneb pigem küsima, kas liigume kastiühiskonna suunas? Algul sai noritud Jaak Aaviksoo ütluse kallal, aga tegelikult on praegune minister püüdnud põhikooli ja gümnaasiumide reformimisega murda jampslikku olukorda haridussüsteemis. Põhilised reformi vastased on tänased kirejad "Vali mind 20. oktoobril!" - enamik neist kirejatest on võimul olnud juba aastaid, aga muutustest enamik neist huvitatud ei ole.
